Tanel Kiik uuest maksust: meie maksukoormus on teistega võrreldes madal

 (475)
Hoolekandeteenustest on puudu ligi 150 miljonit eurot
Tanel Kiik
Tanel KiikFoto: Madis Veltman

Sotsiaalminister Tanel Kiik (KE) näeb tõsise alarahastuse käes vinduva hoolekandeteenuste probleemi lahendusena uue sihtotstarbelise maksu kehtestamist. Kiik rõhutab, et tegemist on isikliku, mitte erakonna seisukohaga.

Kui täna saab hoolekandeteenuseid ligi 80 000 inimest, on tegelik vajadus umbes 132 000 teenuskoha järgi. Vajaduspõhise teenuste osutamise süsteemi tagamiseks on kohalikel omavalitsustel ja riigil tarvis hinnanguliselt tagada 250 miljonit eurot. Tegelikkus on täna hoopis teine: panustatakse umbes 100 miljoni euroga.

"Meil ei ole lihtsalt auk, vaid olukord, kus kahepeal riik ja omavalitsused suudavad finantseerida 40% tegelikust vajadusest. Rahapuudus on ülisuur," sõnas sotsiaalminister Kiik.

Lisaks sellele on probleemiks inimeste omaosaluse kasv. Kui veel kümme aastat tagasi oli see veel umbes 60%, siis täna on see pikaajalise hooldusteenuse puhul kasvanud 80%-ni. "Keskmine pension on mitmesaja euro võrra väiksem kui hooldekodu koht. Seetõttu pidevalt kasvab inimeste perede täiendav panus ja kasvab ka nende inimeste hulk, kes neid teenuseid ei saagi, kas rahapuudusel või seetõttu, et pole piisavalt teenusepakkujaid," rääkis minister.

Probleemi lahenduseks on sotsiaalministeerium välja töötanud pikaajalise hoolduse süsteemi kava ning palub välja kolm võimalust. Esiteks on laual riigi ja kohaliku omavalitsuse koostöös teenuste jagamine senisest suuremal määral, teine variant on luua hoolduskassa, kuhu laekuks hoolduskindlustusmaks ning kolmas, et riik võtab rohkem teenuseid üle ja hakkab neid rahastama. Kiik esitab kõik kolm võimalust järgmisel nädalal valitsusele arutamiseks.

Seotud lood:

Sotsiaalministri plaan A

Tema isiklik eelistus on hoolduskindlustusmaksu loomine. "Hoolduskindlustusmakse oleks üks konkreetne viis tagamaks stabiilne täiendav sissetulekuallikas. See mõnevõrra suurendaks Eesti maksukoormust, aga meie maksukoormus ongi Euroopa Liidu ja OECD mõistes võrdlemisi madal," rääkis Kiik.

Sotsiaalministeerium on välja arvutanud esialgse laekuva maksutulu stsenaariumi, mille aluseks on see, et iga hõivatu maksab kassasse brutopalgalt ühe protsendi. Mida rohkem on tulevikus hõivatuid, seda suurem on hoolduskassasse laekuv maksutulu.

Olukorras, kus riigieelarves napib vahendeid vajalike teenutse tagamiseks, on sihtotstarbelise maksu loomine Kiige sõnul ainuõige lahendus, mis aitaks olukorda parandada. "Ma rõhutan, et see on minu isiklik positsioon, et hoolduskindlustusmaks on kõige mõistlikum asi. Seda võib kirjeldada sotsiaalministri, mitte erakonna ettepanekuna," lisas ta seepeale.

Takistuseks kujunebki koalitsioonileping, milles lubati, et makse ei tõsteta. "Kas ja mis aastal see maks tuleb, peab valitsuses ja hiljem parlamendis arutama," sõnas Kiik ning avaldas lootust, et kõik parlamendierakonnad ja Eesti ühiskonna enamus on tänaseks mõistnud, et tegemist on alarahastatud valdkonnaga ning et see probleem iseenesest ei lahene.

"Juhul kui koalitsioon selles kokku ei lepi , siis minu positsioon sellest ei muutu. See tähendab, et seda mandaati on võimalik hoopis järgmistel parlamendivalimistel taotleda," lisas Kiik. "Kui me võrdleme ennast Euroopaga, siis me panustame SKP-st umbes 0,4% valdkonda, kuhu mitmed riigid panevad 2-3% SKP-st. Panustades kordades vähem, kui näiteks meie Põhjanaabrid, siis ei ole võimalik pakkuda võrreldavat teenust ja kvaliteeti ning sealjuures maksta valdkonnas inimestele väärikat palka."

Laual olevatest võimalustest kõige kehvemaks variandiks peab Kiik seda, et riik võtab oma kanda rohkemate teenuste pakkumise ja rahastamise.

Maksutõus toetust ei leia

Isamaa fraktsiooni esimees ja riigikogu sotsiaalkomisjoni liige Priit Sibul ütles, et maksutõus lähiajal kindlasti läbi ei lähe. "Arusaadav, et sotsiaalminister püüab oma valdkonnas ammu teada probleemidele leida ja seda erinevatel viisidel. Lähiajal pole seda aga maksutõusuga kindlasti võimalik teha. Me oleme ammu kokku leppinud, et makse ei tõsteta," sõnas ta. Koalitsioonileppes on nimelt kirjas, et makse ei tõsteta.

Sibul lisas, et maksutõus on vaid üks Kiige pakutud võimalustest, kuidas hoolekande rahapuudust leevendada. "Probleemid on selged ja lahendusi on nendele vaja," sõnas Sibul kinnitades, et komisjon on valmis erinevaid variante arutama.

Ka sotsiaaldemokraat ja sotsiaalkomisjoni aseesimees Helmen Kütt on maksutõusu osas skeptiline. "Meie seda erakonnana ei toeta. Maksutõus hakkab mõjuma pika aja peale ega lahenda probleeme, mis on praegu üleval ja vajavad kiiret lahendust," ütles ta.

"Oluline on, et vaadataks üle nii tervishoiu kui ka sotsiaalvaldkonna rahastamine ja ka KOV-ide ning riigi panus hoolekande teenuste rahastamisel," lisas Kütt.