Tanel Kiik tegi riigikogule ettepaneku tõsta hooldusvanema toetus kahekordseks

 (11)
Hoolduspere vanem on isik, kes võtab enda juurde hooldusele lastekodulapse. See ei tähenda lapsendamist. Pildil Maarjamäe lastekodu.
Hoolduspere vanem on isik, kes võtab enda juurde hooldusele lastekodulapse. See ei tähenda lapsendamist. Pildil Maarjamäe lastekodu.Foto: Priit Simson

See tähendab, et 1. juulist oleks ühe lapse hooldusvanema toetus senise veerandi asemel pool miinimumpalka.

Eesti Päevaleht kirjutas, et lastekodulastele mõeldud raha on omavalitsustel 3,9 miljonit üle. Kõige rohkem, ligi miljon eurot, jäi üle Tallinnal.

Ülejäägi üks põhjustest peitub selles, et omavalitsused ei ole maksnud hooldusperedele toetust 1385 eurot kuus, kuid just nii palju eraldab ühe hooldusperes kasvava lapse tarbeks riik. Omavalitsused on maksnud sellest vaid miinimumi: 375 eurot, mille hulgas on lapsetoetus 240 eurot ja hooldusvanema toetus, mis oli eelmisel aastal 135 eurot ehk neljandik miinimumpalgast.

Pärast ülejääkide selgumist on toimunud ministeeriumis mitmed nõupidamised ning esimese konkreetse sammuna otsustas sotsiaalminister Tanel Kiik esitada riigikogule sotsiaalhoolekande seaduse muudatusettepaneku, millega soovib tõsta hooldusvanema toetuse kahekordseks. Kui ettepanek läheb läbi, on selle aasta 1. juulist hooldusvanema toetus 292 eurot kuus ehk pool töötasu alammäärast.

“Ei näe põhjust, miks ei peaks ükski erakond või poliitik seda ettepanekut toetama,” ütles Kiik.

Seotud lood:

Ta lisas, et hoolduspere vanema toetuse tõstmine on alles esimene samm. Teisi asendushooldust puudutavaid muudatusi arutatakse veel koostöös linnade ja valdade liidu ning hooldusperede esindajatega.

“Näiteks mõnes KOV-is makstakse hooldusvanema tasu palgana, teises toetusena. Palga pealt aga makstakse makse ning kaasneb ravikindlustus, toetuse puhul sotsiaalsed garantiid kaasa ei tule,” tõi Kiik näiteks ühe olukorra, mis vajaks KOV-ide vahelist ühtlustamist ja läbirääkimist.

Ta lisas, et arutatakse ülejäänud raha kasutamist tugivõrgustiku ja teenuste kättesaadavuse parandamiseks ning võib juhtuda, et seadusemuudatusi tuleb veel. “Tuleb olla paindlikum, pelgalt bürokraatliku korra järgi toimides on oht, et laps või pere ei saa tegelikult tuge,” sõnas Kiik.