"Ühistranspordis, kaubandusettevõtete teenindussaalides ja nende üldkasutatavates ruumides ning konverentsidel, kontsertidel, teatris ja kinos tuleb kanda maski või katta nina ja suu. Selle nõude täitmist palume jälgida ning inimesi informeerida ka vedajatel, kaubandusettevõtjatel ja ürituste korraldajatel," seisis valitsuse korralduses. Mingit trahvi "tuleb kanda" eiramisele ei järgne, mistap ongi jäänud üpris segaseks, kui kohustuslik kandmine ikkagi on.

"Esimeses stuudios" uuris saatejuht Johannes Tralla, kas valitsus otsustas täna kehtestada maskikohustuse või otsustas mitte otsustada maskikohustuse kehtestamist.

Kiik seletas, et nad kaalusid maskiküsimust pikalt ja tahaks, et neid ikka kantaks. "Läksime pehme soovituse faasist jõulisema suunise faasi," defineeris ta ise. Minister täpsustas, et liiguti esimesest faasist teise, kolmas oleks siis kohustuslikkus.

Ta märkis, et nad ei tahtnud seda praegu teha juriidiliseks kohustuseks, mis trahviga sanktsioneeritav. "Meie eesmärk pole karistav, vaid suunav riik," kirjeldas ta ja lisas, et tahetakse anda mõistlikke soovitusi.

Tralla meenutas, et soovituslik on maskikandmine juba nädalaid. Mis muutus? Kiik rääkis, et nüüd anti selgemad juhised riigiasutustele, kohalikele omavalitsustele ja üleüldse kogu elanikkonnale. "Me ei soovi politseiriiki, soovime mõistlikku riiki," kordas ta eelneva mõttekäigu sõnumit.

Ta ei tahtnud spekuleerida, kas võimalik, et mõne aja pärast kehtestatakse lauskohustus maske kanda. Ta viitas, et vähemasti justiitsministeeriumi ekspertide hinnangul oleks sel õiguslik alus. Tõsi, õiguskantsler on skeptilisem olnud.

Ta manitses siiski inimesi, et võimalusel maske kantaks ja tema soovitaks just korduvkasutatavaid maske, mida saab pesta.