Kiige sõnul aitab patsiendikindlustus tervishoidu ohutumaks muuta, sest süüdlase otsimise asemel keskendutakse patsiendile lahenduse otsimisele ning sellele, kuidas kahjujuhtumitest õppida.

Patsiendikindlustuse seaduse eelnõu nüüd esialgsel kujul valmis ning ka valitsuses kookõlastusringi läbinud. Aruteludega jätkatakse ja sügise jooksul on siht saada valitsuse toetus, et eelnõu riigikogule üle anda.

"Eesmärk on, et see jõustuks 2021. või 2022. aastaks. Patsiendikindlustus vajab aga süsteemset väljatöötamist ja süsteem tuleb veel luua. Täna me räägime teoreetiliselt, milline see võiks olla," selgitas minister.

Patsiendikindlustuse seaduse eelnõu näeb ette kõigi raviasutuste kohustusliku vastutuskindlustuse, keskse süsteemi loomise, kuhu patsient saab pöörduda ilma raviasutusega vastandumata ning kus juhtumit analüüsivad erapooletud eksperdid. Lisaks peavad kõik raviasutused hakkama patsiendiohutusjuhtumeid registreerima ning luuakse riiklik patsiendiohutuse andmekogu, mis toetab ohujuhtumite analüüsi ja ennetamist.

Raha, mida hakatakse hüvitisteks maksma ja mis kulub ka süsteemi toimimiseks, hakkab kogunema kindlustusmaksete kaudu. Kindlustuseandja hindab iga raviasutuse riske ja määrab selle järgi kindlustusmakse suuruse, selgitas sotsiaalministeeriumi tervishoiuvõrgu juht Heli Paluste.

"Seaduseelnõus on paika pandud maksimumlaed. Ühe patsiendi ühe juhtumi hüvitis ei saa olla rohkem kui 100 000 eurot, et kulusid kontrollida ja et see riigile üle jõu ei käiks," ütles Paluste.

Ta selgitas, et kahjud koosnevad varalistest kahjudest, näiteks saamata jäänud tulu, abivahendid ja taastusravi, mida haigekassa ei hüvita, ning mitterahalistest kahjudest ehk valust ja vaevast. "Mittevaralise kahju hüvitis sõltub kahju raskusest ja ka sellel on oma laed. Maksimumsumma on 30 000 eurot, mis inimene sellise kahju korra võib saada," sõnas Paluste.

Eesmärk on ohutum tervishoid

Sotsiaalministeeriumi patsiendiohutuse algatustöörühma liikme, Ida-Tallinna Keskhaigla ravikvaliteedijuhi ja anestesioloogi Vladislav Fedossovi sõnul on õige tee ohutuma tervishoiu poole vigade äratundmine, analüüsimine ja nendest õppimine.

"See tingib vajaduse vigadest alguse saanud patsiendiohutusjuhtumeid registreerida ja analüüsida," ütles Fedossov. "Põhilisteks takistusteks patsiendiohutusjuhtumite registreerimisele ja analüüsile on tervishoiutöötajate hirm kolleegide kriitika või võimaliku karistuse ees. Ainult mittesüüdistava, kolleegidega avameelsele arutelule ja vigadest õppimisele orienteeritud ohutuse kultuuri loomine tervishoiu igal tasandil, ka ühiskonnas tervikuna, saaks olla edukuse võti."

Fedossov lisas, et täna jääb suur osa ohujuhtumitest kahjujuhtumitega võrreldes raporteerimata, kuigi neid juhtub palju enam ja potentsiaal nendest õppida on suur. Ka riigi tasandil kogutakse ohutusjuhtumite kohta statistikat väga piiratult.

Eesti Puuetega Inimeste Koja esindaja Kristi Rekand nentis, et patsiendiohutuse tase on väga erinev, sest praegu on sellega tegelemine iga raviasutuse enda vastutus.

"Patsientide huvides on, et reeglid oleksid oluliselt selgemad ning iga inimene, kes läheb mistahes raviasutusse, võiks olla kindel, et ta ei saa kahjustada. Kahju tekkimisel peaks tal olema võimalus õiglasele hüvitisele, ilma et ta peaks selleks vastanduma haigla või arstiga."

Rekand rõhutas, et ohutu tervishoiuteenus algab heast suhtlusest ja suhtlemisel on alati kaks osapoolt. Seetõttu tuleks patsientidel aktiivselt oma raviprotsessis osaleda ja oma tervise kohta täpset teavet anda.