Tanel Kiik kritiseeritud kiirtestide kohta: need ei mõjuta kiirabi reageerimisvõimekust

 (36)
Kiik märkis, et käesolev kiirtestimine on olemasolevate kiirtestireservide mõistlik rakendamine.
Kiik nentis, et käesolev kiirtestimine on olemasolevate kiirtestireservide mõistlik rakendamine.Foto: Jaanus Lensment

Erinevad arstlikud ühendused on avaldanud vastumeelt valitsuse otsuse peale viia läbi koroonaviiruse antikehade kiirtestimisi - ollakse skeptilised testimise efektiivsuses, peljatakse liigset koormust kiirabile ning kardetakse võimalikke ootamatuid efekte inimeste käitumisele. Mis nurga alt läheneb teemale sotsiaalminister Tanel Kiik?

Sotsiaalminister toonitas, et valitsus on terve koroonakriisi vältel lähtunud oma valdkonna ekspertide hinnangutest. Kiik sõnas, et mitte kõik spetsialistid pole olnud testimise suhtes negatiivselt meelestatud: näiteks on valitsust nõustav mikrobioloogia ja viroloogia professor Irja Lutsar märkinud, et nende eeliseks on odavus ja hea ülevaade populatsiooniuuringus.

Minister nentis, et kiirtestimise näol on tegemist ettevõtjate poolt tasuta üle antud kiirtestidele mõistliku rakenduse leidmisega. Lisaks kinnitas ta valitsuse teadlikkust sellest, et antikehade kiirtestid ei asenda PCR-testimist aktiivsete nakkuskandjate tuvastamiseks.

"Seda ilmestavad väga selgelt ka valitsuse poolt koostöös tervisevaldkonnaga tehtud valikud ja rahalised otsused kogu kriisi vältel," sõnas Kiik. "Kiirtestimise läbiviimiseks on valitsus seni eraldanud terviseametile 10 000 eurot, mis võimaldab Tallinna Kiirabil Tallinna Lennujaamas ja Tallinna Sadamas vabatahtlikkuse alusel testimisvõimalust pakkuda."

Kartus, et testimine kiirabi koormust tõsta võib, on Kiige sõnul alusetu.

"Tegemist on valitsuse poolt rahastatava täiendava brigaadiga, ehk see ei mõjuta kiirabi igapäevast tööd ega reageerimisvõimekust," ütles sotsiaalminister Delfile. "Samuti on viidatud kiirteste kasutatud erinevates uuringutes, tervishoiuasutustes ning eratervishoiuteenuse pakkujate poolt."

Laboriarstide, infektsioonhaiguste arstide ning perearstide ühisavaldus
COVID-19 pandeemia ajal on arstkond ja teadlased koondanud oma jõud, et tagada patsientidele parim võimalik ravi ning tõenduspõhised ja usaldusväärsed uuringud. Oleme lähtunud rahvusvaheliste erialaorganisatsioonide poolt kinnitatud seisukohtadest COVID-19 haiguse käsitlemisel. Valitsuse otsus võtta kasutusele SARS-CoV-2 antikehade kiirtestid ei ole meditsiiniliselt põhjendatud ning seetõttu ei ole võimalik ka testide tulemustest järeldada, kas inimene on haigestunud, haiguse läbi põdenud või terve. Tänases olukorras on väga oluline, et me kõik lähtuksime ühtsest infost, mis toetub ekspertarvamustele, mitte populistlikele otsustele.

Testimise puhul on oluline täpselt määratleda eesmärk, korraldus ja see, kuidas testi tulemust kasutada saab. Inimesel peab olema üheselt arusaadav info selle kohta, millistele küsimustele testi alusel vastuse saab ja kuidas selle testi tulemuste alusel tuleb tegutseda. SARS-CoV-2 antikehade kiirtesti kasutav inimene peab kindlasti olema teadlik sellest, mida need testid ei näita.

SARS-CoV-2 antikehade kiirtestide eesmärk on anda inimesele infot, kas ta on haiguse läbi põdenud ja kas tal on tekkinud piisav immuunsus. Kuid teadlased ei ole veel kusagil maailmas jõudnud välja selgitada, kui palju peab teatud tüüpi antikehi inimesel olema, et ta oleks kaitstud edasiste nakatumiste eest. Küsimusele, kas on tekkinud piisav immuunsus, ei anna täna veel vastust ka SARS-CoV-2 antikehade kiirtestid, ja isegi mitte laboris tehtavad antikehatestid.

Eesti Arstide Liit saatis 7. aprillil avalikkusele erinevate arstlike erialade esindajate koostatud hinnangu SARS-CoV-2 antikehade kiirtestide kohta. See hinnang ei ole muutunud: SARS-CoV-2 antikehade kiirtestide kasutamise näidustus on piiratud ning, arvestades nende testide madalaid kvaliteedinäitajaid, ei ole need alternatiiviks praegu Eestis juba kasutusel olevatele erinevates laborites tehtavatele testidele.

Arstid näevad SARS-CoV-2 antikehade kiirtestide kasutamises ohtu Eesti inimeste tervisekäitumisele ja on mures selle võimalike tagajärgede pärast. On väga ohtlik, kui haiguse tunnustega inimene otsustab negatiivse SARS-CoV-2 antikehade kiirtesti alusel, et tal ei ole viirust ning ei pöördu arsti poole tõeliseks viiruse testimiseks. Samuti on ohtlik, kui positiivse testi tulemuse saanu peab ennast immuunseks ja leiab, et tema tervisekäitumises ei ole mingid piirangud enam vajalikud.

Koroonaviirus SARS-CoV-2

  • Inimesed, kes kahtlustavad nakatumist koroonaviirusega, peaksid võtma ühendust oma perearstiga, küsima nõu perearsti nõuandeliinilt 1220 (välismaalt +372 634 6630) või koroonaviirusega seotud küsimuste jaoks loodud numbril 1247 või vajadusel kutsuma kiirabi, helistades hädaabinumbril 112.
  • COVID-19 haiguse sümptomid on sarnased gripile. Viiruse levinumad sümptomid on köha, palavik ja hingamisraskused. Parim kaitse nakkushaiguse leviku vastu on käte pesemine ja inimestega kontaktist hoidumine.
  • Vaata koroonaviirusesse nakatunute statistikat Eestis!
  • Loe lähemalt koroonaviiruse ja kehtivate piirangute kohta valitsuse erileheküljelt kriis.ee!
  • Nutitelefoni rakendus HOIA teavitab sind, kui oled olnud lähikontaktis koroonaviiruse kandjaga. Vaata lähemalt!