„Kristen Michal esineb oma kuldses headuses ehk esitleb taas hämmastavalt valikulist mälu. Täpsemalt väidab ta, et „seni on Eestis tavaks olnud, et ministriks ehk poliitika tipptasemele valitakse need, keda rahvas on valimistel järele katsunud ja paremal juhul ka mandaadi andnud.“ Samas edutas Reformierakond viimase kahe valitsuse ajal ministri ametikohale näiteks Anne Sullingu, Maris Lauri ning Marina Kaljuranna, kuigi keegi neist polnud kordagi valimistel kandideerinud. Mina küll ei leia, et tegemist oli seetõttu halbade valikutega. Ühtlasi ei mäleta ma paraku, et Michal oleks toona valjuhäälselt protesti avaldanud?

Siinkohal meenub veel Michali hiljutine arusaamatu rünnak Tallinna uute linnaosavanemate vastu, mil ta heitis ette, et kõik nad ei kandideerinud eelnevalt oma linnaosas. Juba siis tuli aidata tema mälu värskendada, sest Kristen Michal ise tõusis 2002. aastal Edgar Savisaare linnavalitsuses Kesklinna linnaosa vanemaks, olles eelnevalt kogunud 60 häält hoopis Kristiines. Topeltstandardid?

Inimlikult on igati mõistetav, et 15 aasta tagused sündmused ei pruugi ilmtingimata meeles olla, aga oma koduerakonna viimaste valitsuste tegemisi võiks siiski mäletada. Või vähemalt enne järjekordsele rünnakule asumist kiirelt valitsuse kodulehelt järele vaadata.“