Tanel Kiik: kõikide piirangute kaotamine on võimalik, kui koroonaviirus kaob, meil on vaktsiin või parem ravi

 (182)
Tanel Kiik
Tanel KiikFoto: Jaanus Lensment

Sotsiaalminister seletas, et koroonaviiruse tõttu kehtestatud eriolukord ja piirangud pole pikendamise või kehtivuse mõttes automaatselt seotud. Osa piiranguid jääb jõusse isegi siis, kui eriolukord lõppeb.

Eile just andis peaminister lootust, et kuna statistika järgi on pilt nakatumistega ja haiglaravil olijatega natuke paremaks läinud, siis natukese aja pärast ehk saaks rääkida teatud leevendustest piirangutele. Täna aga ütles dr Arkadi Popov, et peale plaanilise ravi taastamise ei räägita mingitest leevendustest ja neist ei saagi rääkida enne, kui uusi nakatumisi enam ei lisandu. Sedasi lõppu ju sel eriolukorral ja pikendustel ei paistagi?

Tõsi on see, et nakatumise trend on läinud allapoole juba enam kui nädala vältel. Aga igasugune tänaste erimeetmete leevendamine võib kaasa tuua nakatumiste arvu uue tõusu. Seetõttu kindlasti aprillikuus ühtegi muud leevendust peale plaanilise ravi järk-järgulise taastamise tulla ei saa.

Kui räägime plaanilisest ravist, siis siin lähtub iga tervishoiuteenuse osutaja enda võimekusest tagada nii enda töötajate kui patsientide ohutus. On see isikukaitsevahendite osas, isolatsiooniruumide osas, samuti ka tervishoiutöötajate eraldatuse osas. COVID-19 haigetega töötavad inimesed ei tohi töötada samal ajal teiste patsientidega.

Seotud lood:

Samamoodi lähtutakse ka kohapealsest epidemioloogilisest olukorrast. Saaremaa seis ja võimalused ilmselgelt erinevad enamikest Eesti üldhaiglatest. Ja samamoodi ka suurtes haiglates lähtutakse kohapealsetest võimalustest ja ollakse valmis ka selleks, et olukorra muutudes võib plaanilise ravi taasavamine edasi lükkuda või mingil määral ringi vaadatud saada.

Igal juhul ei toimu plaanilise ravi avamine päeva pealt. See toimub järk-järgult, erialade kaupa, piirkonniti erinevalt. Siin on väga suur otsustuspädevus haigla juhtidel, et vaadata kohapealset olukorda, võimalusi, nakatumistrende ja muid trende.

See on selge. Aga muude piirangutega, kuidas jääb?

Kõik muud piirangud on hetkel läbirääkimistel. Oleme langetanud põhimõttelise otsuse, et koolide kaugõpe kestab 15. maini. Pärast seda, 18. maiga algaval nädalal, on võimalik teatud määral teha kontaktõpet. Siin on haridusministeerium andnud täpseid selgitusi, mida see tähendab. See ei tähenda, et kõik klassid ja koolid tulevad täiskoosseisus kokku. Pigem taas, et vastavalt vajadusele on see siis näiteks eksamiteks valmistumine, on see järele aitamised õpilastele, kes ei ole jõudnud kaugõppe raames vajalikke teadmisi ja oskusi omandada. Aga kõigi nende puhul on eelduseks see, et kui me ei näe mai alguses mingit uut nakatunute arvu tõusu. Kõik otsused on tehtud tingimuslikult, nii plaanilise ravi kui koolide puhul.

Kõik ülejäänud tänased erimeetmed nagu ka eriolukorra kestvus, on järgmisel nädalal läbirääkimistel. Nagu peaminister on öelnud, et eriolukorra osas on otsuseid ja uudiseid oodata tõenäoliselt järgmise nädala lõpus, mil meil on kõige värskem info ja pilt olukorrast.

Kindlasti ei ole võimalik, teistest meetmetest rääkides, neid kaotada ühe korraga. Eriolukorra kehtivusest sõltumata ei lõppe kõik meetmed ära eriolukorraga koos. Tõenäoliselt võivad osa neist kesta veel kuid, näiteks avalike ürituste korraldamise piirangud. Samamoodi erinevad hügieeni tagamise nõuded, desinfitseerimise võimekuse tagamise nõuded. Hooldekodused hoiame ka edaspidi, kas just külastuste lauskeelde, aga vähemalt tungivat soovitust neid vältida. Eriti hooldekodudes, kus on olnud nakatumisi, kus sellest üldse ei tohiks rääkida nende külastustest.
Väga paljud piirangud ja reeglid jäävad kehtima või kehtivad kauem kui eriolukord. Ja eriolukorra osas pole otsust langetatud, see sünnib järgmise nädala lõpus.

Seega, kas Dr Popov pidas silmas seda, et leevendamise puhul saab kõikide piirangute äravõtmisest rääkida vaid siis, kui seda viirust enam kunagi ja ei-tea-millal enam üldse pole?

Ütleksin nii, et kõikide piirangute kaotamine saab olla reaalne siis, kui meil on selge teadmine, et koroonaviirus SARS-CoV-2 on jäädavalt meie seast lahkunud või meil on olemas selgelt toimiv vaktsiin, tänasest olulisemalt teadlikum ravi. Ehk siis, kui meil on võimalik riske maandada, nagu täna on meil gripiviiruse puhul võimalik kõige tundlikumad riskirühmad ära vaktsineerida, mida on ju ka hooldekodudes tehtud.

See on üks tärmin, sest koroonaviirus võib meiega jääda aastakümneteks või -sadadeks. Seda tegelikult täna keegi ei tea.

Koroonaviirus SARS-CoV-2

  • Inimesed, kes kahtlustavad nakatumist koroonaviirusega, peaksid võtma ühendust oma perearstiga, küsima nõu perearsti nõuandeliinilt 1220 (välismaalt +372 634 6630) või koroonaviirusega seotud küsimuste jaoks loodud numbril 1247 või vajadusel kutsuma kiirabi, helistades hädaabinumbril 112.
  • COVID-19 haiguse sümptomid on sarnased gripile. Viiruse levinumad sümptomid on köha, palavik ja hingamisraskused. Parim kaitse nakkushaiguse leviku vastu on käte pesemine ja inimestega kontaktist hoidumine.
  • Vaata koroonaviirusesse nakatunute statistikat Eestis!
  • Loe lähemalt koroonaviiruse ja kehtivate piirangute kohta valitsuse erileheküljelt kriis.ee!