Tanel Kiik: ei ole mõeldav, et valitsus järgmised kolm ja pool aastat tegeleb meedias arvete klaarimisega

 (401)
Minister Tanel Kiigele (paremal) on viimastel nädalatel saanud osaks terav kriitika koalitsioonipartner Mart Helme juhitud EKRE ja nende toetajate poolt.
Minister Tanel Kiigele (paremal) on viimastel nädalatel saanud osaks terav kriitika koalitsioonipartner Mart Helme juhitud EKRE ja nende toetajate poolt.Foto: Tiit Blaat

Kui suvekuudel ja septembri alguses tundus sotsiaalminister Tanel Kiigele (KE), et koalitsioon on täis töötahet, siis viimase kuu jooksul on tal tekkinud kahtlus, kas see ikka on nii, edastas ta "Laserile".

Eelmisel nädalal tõi EKRE bussidega inimesi LGBT-vastastele streikidele, konservatiivid ähvardasid noortekeskuse põlema panna, EKRE häälekandja Uued Uudised treib sotsiaalministrist jätkuvalt laimavaid uudiseid ja nimetab teda LGBT-ministriks. Arengud on seda markantsemad, et just sotsiaalminister Tanel Kiik on üks selle valitsuse arhitektidest, kes EKRE valitsusse kutsus.

Tüli Tanel Kiige ja EKRE vahel sai hakatust EKRE ettepanekust, et riigi rahaga ei peaks toetama LGBT vabaühendust. Summa, millest käib jutt, on 100-200 000 eurot aastas. EKRE ettepanekut toetavad ka teise koalitsioonipartneri, Isamaa ministrid Urmas Reinsalu ja Helir-Valdor Seeder.

Kuidas te tunnete end valitsuses praegu?

Täitsa hästi.

Kui me meediat loeme, siis jääb mulje, et kõik ründavad teid.

Ei ründa kõik ju. Ründavad mingisugused kummalised portaalid. Ründavad mõned konkreetsed ennast ajakirjanikuks nimetavad või siis ütleme uudiseid toimetavad tegelased.

Ja mõned teised ministrid?

Ministrid on olnud tagasihoidlikumad oma sõnavõttudes, aga tõsi on see, et selliseid koalitsiooni siseseid arutlusi peetakse tavaliselt rahulikult omavahel, mitte meedia vahendusel. Selles suhtes on küll mõnevõrra teistsugune käitumismaneer olnud ühel koalitsioonierakonnal.”

Ebaviisakas võiks öelda?

Võiks. Arvata, et 19 kohaga parlamendis saab korraga kõike, on natuke palju tahetud.

Juhtum on seda markantsem, et olete üks selle valitsuse arhitektidest, kes EKRE valitsusse kutsus.

Minu roll oli eeskätt koalitsioonileping kokku panna. Kui koalitsioonilepingut vaadata, siis see räägib sidusast riigist, see räägib kõigi inimeste õiguste kaitsest. See räägib õiglase ühiskonna ehitamisest. See ei räägi kellegi tagakiusamisest, ühegi vähemuse diskrimineerimisest või muul viisil alandamisest.

Kui kevadel koalitsioonilepingut tegite, siis avalikkuse ootus oli, et Jüri Ratas ja tema meeskond suudab EKREt taltsutada.

Ma ei ole kindel, et see oli avalikkuse ootus. Mulle tundus, et avalikkuse ootus oli üsna vastukäiv. Kindlasti oli ka neid, kes tõesti ootasid, et EKRE läbirääkimiste tulemusel või töö käigus võtab vastustundlikuma positsiooni, sest valitsuserakond olla on hoopis midagi muud kui opositsioonis kõigi pihta tuld anda.

Aga mis siis juhtus nüüd?

Nad on vahelduva eduga suutnud seda. Sellest on kahju, et valitsuse sisuline töö, mis on tehtud kuue kuu jooksul, saab vähem tähelepanu kui see kui on mingid vastandumised, konfliktid, rünnakud. Ma arvan, et ka EKRE enda valijaid ootavad sisulist tööd, mitte, et tegeletakse
asendusküsimustega.

Mart Helme on hetkel siseminister, EKRE juht ning kuni uue väliskaubandus- ja IT-ministri leidmiseni täitis ta ka seda kohta. Mart Helmel peaks käed tööd täis olema.

Absoluutselt. Ma arvan, et on ka.

Aga samas leiab aega, et tegeleda Tanel Kiige isikliku küsimusega?

Seda peab talt endalt küsima, kas tal oma valdkonnas on niivõrd vähe tegemist, et on aega tegeleda mingisuguste kolmandate ministrite, antud juhul minu ministeeriumi valitsusala küsimustega.

EKRE portaal Uued Uudised on nimetanud teid LGBT-ministriks. Kas Eestile on vaja LGBT-ministrit?

Ma arvan, et sellist ministrit, kes ainult selle kogukonnaga tegeleb, ei ole vaja. Küll on vaja aga selgelt, et valitsus, et ka sotsiaalministeerium tegeleb võrdsete võimaluste poliitika puhul kõigi vähemustega.

Võite siin tõsiselt vastata. Kas see väljend üleüldse ei tekita teis küsimusi?

Eks see tekitab kurvastust. Sellised hästi labased sildistamised, rünnakud alandavad ennekõike ründajat ennast. Mina ei ole Uute Uudiste toimetaja kunagi olnud, ma isegi ei tunne neid, aga vahel mõtlen küll, et kui istud ja kirjutad totaalse jama kokku, kas ise tunned, et oled head tööd teinud või saad ise ka aru, et oled labane.

Uute Uudiste ja EKREga on natuke selline seis, et meil ei ole Venemaad vajagi piiri taga kui EKRE kogu selle töö ära teeb.

Ma arvan, et EKRE-l on nii plusse kui ka miinuseid ja Uued Uudised kuulavad minu vaatevinklist sinna miinuste kategooriasse.

Aga see õhutamise ja vaenu külvamise paanika? Olete sa minuga nõus, et nad teevad Sputniku eest töö ära?

Arvan, et see tegevus, millega erakonnad tegelevad, on alati oma valijate hoidmine. Nende kinnistamine, neile poliitiliste sõnumite andmine. Samas oma valdkondades sisuliste otsuste tegemine, see kõik on arusaadav. Aga kui võtta nüüd see portaal, mida ma küll ise palju ei loe, aga mille linke mulle iga nädal saadetakse, tihtipeale ka mitu korda nädalas, see portaal tõesti paneb liiga palju auru kõikvõimalikele rünnakutele, laimamistele, sildistamistele, ebatäpse info esitamisele. Andes sellega ka võimaluse erinevatele muudele, olgu siis välismaistele või siseriikilikele meediaagentuuridele, võimaluse rünnata valitsust, neid ennast, kogu Eesti riiki. Ma arvan, et see tegevus ei ole kindlasti mitte meie riigi huvides. Kui sa ründad rahapesuküsimust, kuritegelikke ühendusi, maksupettusi, viid fookuse sinna, see on arusaadav. Kui aga ründad koalitsioonipartnereid, viid fookuse sinna, siis see kõlab küll nii, et oot-oot, kas niiviisi tehaksegi valitsuses, olles vaevu pool aastat ametis olnud?

Miks Mart Helme seda teeb? Kas ta üritab selle varjus kinni mätsida Kert Kingo juhtumit?

Ma arvan, et siin on seoseid. Küllap nende agressiivsete nurkade taga võib näha seda, et kui erakond ise on raskes seisus, siis kõige parem on viia tähelepanu mujale.

EKRE laual on parasjagu kaks valetamisskandaali. IT-minister Kert Kingo lahkus ametist, kuna jäi vahele valetamisega. Kas valetanud on ka maaeluminister Mart Järvik listeeriaskandaali osas, seda alles selgitatakse. Millega EKRE parasjagu tegeleb?

Tegeleb valijaskonna kinnistamisega. Tegeleb sellega, et näidata, et nad ei ole oma väärtusi muutnud. Samal ajal tegeleb ka sellega, et viia oma minister ja mõned nõunikukandidaadid tule alt välja ja viia tähelepanu mujale. Siin on mitu tahku korraga. Minu jaoks on murekoht see, et nende rünnakute käigus jäetakse Eestist väga halb mulje, jäetakse erakonnast, valitsusest tervikuna halb mulje. Kuivõrd tõega on seal vähe pistmist, vaid pigem selliste laimamiste, sildistamiste ja inimeste alandamistega lõhutakse ühiskonna sidusust, tekitatakse alusetuid hirme. Seal minu jaoks positiivset ei ole. Igasuguste meeleavalduste ja raha äravõtmise ähvardamisega peaks olema ettevaatlik, sest piltlikult öeldes, et kui keegi peaks raha ära võtma, mida tegelikult ei juhtu, ja meeleavaldustel peaks minema vägivaldseks, siis see kulutuli meedias ja mis kajastus sealt tuleb, see on selline, mida pesed järgmised kümme aastat maha. Seda näitas isegi meeleavaldus Toompeal, kus Indrek Tarandile kallale mindi. Eks see tundus ka üsna paljudele nende valijatele, et see nüüd päris see riik ei ole, mida nad tahtsid. Nad tahavad võib-olla jõulisemat sekkumist, tugevamat regionaalpoliitikat, siseturvalisust, aga nad ei taha ka seda, et tänaval kaikaga arveid õiendatakse.

Kaja Kallas ütles, et meil on praegu Rannamaja-valitsus. Kõlas see teile tuttavalt?

Ma tean, et on sellised sarjad, mida inimesed vaatavad. Ma ise ei vaata, aga ma umbes aiman, et see on mingisugune show, ma ei tea, mis seal täpselt tehakse, aga kõlab toreda kohana. Kes ei tahaks siis Rannamajas elada..

Ma ütlen teile, mis seal tehakse. Noored inimesed jõid ennast täis ja koorisid paljaks ja tegelesid täiskasvanute asjadega.

Valitsuses selliseid asju pole tehtud.

Ei ole tehtud?

Ei ole.

Seda on hea kuulda. Kas Jüri Ratas on hülgamas oma kõige lähemat kaaslast?

Kui küsimus puudutab minu tagasihoidlikku isikut, siis meil on Jüri Ratasega jätkuvalt väga hea läbisaamine. Jätkuvalt ühesugune arusaam, miks konkreetne valitsus on sündinud, mis on peamised eesmärgid ja mis on tegevused, mida see valitsus tegema ei hakka. Näiteks ei hakka see valitsus tõesti kunagi ühtegi ühingut taga kiusama, ühtegi vähemust taga kiusama, ühtegi inimest sildistama ja alaväärsemaks pidama. Täna rünnatakse konkreetset vähemusi, rünnatakse võib-olla pagulasi. Homme rünnatakse võib-olla taas naisi, rünnatakse muust rahvusest inimesi. Selline alguse tegemine ühe ühingu ründamisega, võib väga kiiresti kasvada laiemaks ja seetõttu tuleb kohe öelda, et see ei lähe läbi. Sellised asju teha ei tohi.

Mis EKRE veel tegema peaks, et te kaaluksite, et võib-olla pole see jätkusuutlik?

Kuidas sa kirjeldad punast joont? Ega sa ju ei tea, mis võib tulla. Seda on raske ette kujutada. Näiteks seesama konkreetne rünnak, mul ei olnud mingit eelinfot. Meediasse ei minda üksteist ründama, sildistama. Vahet pole, kas seda tehakse läbi ministrite väljaütlemiste või kummalistes portaalides ilmunud lugejakirjade läbi. See kõik on ju läbinähtav. Kõik saavad aru, et Uued Uudised ei ole vaba meedia, vaid konkreetse erakonna häälekandja. Selliseid tegevusi koalitsioonis väga pikalt ei taluta ja usun, et sellest saab ka EKRE varem või hiljem aru. Loodetavasti varem.

Sa tahad öelda, et nad kõnnivad noatera peal praegu?

Suvekuudel ja siin septembri alguses tundus, et koalitsioon on ikka töötahet täis, töörahu on saavutatud ning kõik mõistavad, et valitsuses olek ei ole ainult see, et sul on võimu ja väge, vaid sul on eeskätt vastutust ja mitte ainult enda valijate, vaid kogu Eesti ees. Nüüd kahjuks viimase kuu jooksul, minu vaatevinklist vähemalt, on tekkinud kahtlus, kas see nii ikka on. Ei ole mõeldav, et valitsus järgmised kolm ja pool aastat tegeleb meedias arvete klaarimisega. Sellist valitsust ei taha ükski osapool.

Kuidas te aru saate, et nüüd on kõik korras ja nad on võtnud vastutuse ründamise asemel?

Seda näitab lähiaeg.

Et ootate kuu aega kui midagi ei juhtu, siis võib edasi minna?

See ei saa käia nii, et vahepeal on madistamine, siis korra rahu, siis madistamine ja siis jälle rahu. Selline asi kurnab osapooled ära. Siin peab ikka olema arusaam, et valitsuses aetakse ühist asja. Mis on kokku lepitud, see on kokku lepitud ja mida ei ole, seda ei saa nõuda kelleltki läbi meediaavalduste, petitsioonide või muu taolise.