“Võrdluseks toome andmed Tartu 140-aastasest vaatlusreast. Senine detsembri soojarekord pärineb aastast 1972, mil saadi kuu keskmiseks 1,4 soojakraadi, sellele järgnesid 1932. ja 1960. aasta 1,3 soojakraadiga,“ lausus EMHI peadirektor Jaan Saar. Uus rekord on nüüdsest 3,3 soojakraadi, samas kui aastate 1961-1990 keskmine on miinus 4,1 kraadi, teatas keskkonnaministeeriumi pressiesindaja.

“Uueks rekordiks peab pidama ka Eesti territooriumil detsembri esimese dekaadi keskmist õhutemperatuuri — seitset soojakraadi, mis ületab normi üheksa kraadi võrra,“ lisas Saar.

Kogu 2006. aasta keskmiseks temperatuuriks arvutati Eestis 6,4 kraadi, mis Saare sõnul peaks 140-aastases andmereas olema 9. või 10. kohal.

Samas oli mullu sademeid keskmisest vähem. Kokku sadas eelmisel aastal keskmiselt 566 millimeetrit, norm oleks olnud 626 millimeetrit. Sellest suvekuudel ehk maist augusti lõpuni sadas 147 millimeetrit ehk 57 protsenti normist.

Kokkuvõtte aasta ilmastikust avaldas ka Maailma Meteoroloogia Organisatsioon (WMO). Esialgsete arvutuste tulemused näitavad, et maakera aluspinna-lähedase õhukihi keskmine temperatuur ületas 2006. aastal hinnangu aluseks võetud 1961.-1990. aastate keskmise temperatuuri (mis on 14 kraadi) 0,42 kraadi võrra. *Seega peaks möödunud ilma-aasta olema soojuselt kuues alates 1861. aastast. Kõige soojem oli 1998. aasta, mil nimetatud norm ületati 0,54 kraadiga,“ märkis EMHI juht.

Põhjapoolkera keskmine temperatuur 2006. aastal ületas 30 aasta keskmist näitu (14,6 kraadi) 0,58 kraadi võrra ning oli pikaajalises andmereas soojuselt neljas, samal ajal kui lõunapoolkera vastav näitaja — 0,26º üle keskmise — oli seitsmendal kohal pärast 1861. aastat.

20. sajandi algusest on maakera keskmine temperatuur tõusnud ligemale 0,7 kraadi. Esialgne teave 2006. aasta kohta on saadud WMO liikmesmaade ilmajaamade, laevade ja poide vaatlustest. WMO on lubanud täpsema info kliimamuutuste kohta avaldada märtsis.

Äsja avaldasid Briti ilmateenistuse teadlased prognoosi 2007. aasta ilmastiku kohta. Selle järgi võiks maakera keskmine temperatuur tänavu ületada 1998. aasta näitajaid. Jaan Saar märkis, et palju sõltub muidugi niinimetatud El Niño nähtusest, see tähendab ilma olukorrast Vaiksel ookeanil.*El Niño-aastail, seega suure tõenäosusega ka tänavu, võib Maa aluspinna-lähedane õhukiht soojeneda ligi 0,2 kraadi võrra,“ ütles Saar.