Tänavune aasta toob kaasa hiireuputuse
“Kogu elu käib looduses tsükliliselt ja pisiimetajate puhul vältab üks tsükkel neli-viis aastat, seepärast peaks näriliste hulk hakkama järgmisel aastal järsult vähenema,” sõnas Timm.
Ta möönas, et midagi erilist näriliste rohkuses pole. “Praegu hakkavad hiirtel esimesed pesakonnad sündima ning hea aasta korral võivad kevadel sündinud loomad sügise poole juba ise järglasi anda. Näiteks uruhiirtel on ühes pesakonnas kuus-kaheksa poega ja täiskasvanud loom võib suve jooksul ilmale tuua kuni kolm pesakonda.”
Kõige paremini reguleerib loomade levikut loodus ise. Hiirte hulka vähendab konkurents liigikaaslastega, mistõttu loomade sigivus langeb. Samuti asuvad nende kallale kiskjad. “Üldiselt teavad röövlinnud hiirterohkust juba ette ning selle võrra on neil pesas suuremad kurnad ning pojad jõutakse üles kasvatada,” märkis Timm.
Nikolai Laanetu metsakaitse- ja metsauuenduskeskusest rääkis, et kuna hiired on põhitoiduks kärplastele, siis mõjub suur hiirepopulatsioon ka neile väga hästi. “Juba eelmine aasta oli hiirtele väga soodne ja tänu sellele on kärplaste arvukus praegugi kõrge ning kui see tänavu jälle kordub, tõuseb nende arvukus veelgi.”
Inimestele hakkab hiireuputus peavalu valmistama sügisel, kui loomakesed trügivad esimeste külmade eest majapidamistesse sooja otsima. Aasta või paar pärast hiirte arvukuse kõrgseisu on oodata puukide kaudu leviva entsefaliidi ja borrelioosi juhtude sagenemist inimestel.
