Tänavu on president Ilves võõrsil käinud 22 korral, 2014-st võib saada visiitide poolest rekordiline aasta
Eilsest homseni viibib president Toomas Hendrik Ilves töövisiidil Portugalis, kus osaleb Euroopa Liidu aktuaalseid probleeme arutava Arraiolose grupi kohtumisel. See on ühtlasi ka presidendi järjekorras 22. välisvisiit sel aastal. Sama tempoga jätkates võib president purustada enda isikliku rekordi, mis pärineb eelmisest aastast, kuhu mahtus kokku 27 külaskäiku võõrsile.
Aasta esimese visiidi tegi president Ilves 2. jaanuaril Lätti Rūjiena linnakesse, kus kohtus lõunanaabrite riigipea Andris Bērziņš'iga, et õnnitleda teda euroalaga liitumise puhul. Koos osteti eurode eest kohalikku jäätist.
20.-22. jaanuaril viibis Ilves Bulgaarias, kus lisaks kahepoolsele kohtumisele president Rosen Plevnelieviga osalesid riigipead nädalalehe Kapital korraldatud majanduskonverentsil.
Bulgaariast sõitis president otse edasi töövisiidile Šveitsi Davosi, kus osales 23.-25. jaanuaril Maailma Majandusfoorumil. Davosis osales president Ilves majandusele, e-tervisele, digitaalsele arengule ning ka geopoliitikale keskenduvates kõrgetasemelistes paneelides. Samuti oli Eesti riigipeal Maailma Majandusfoorumi raames mitmeid kahepoolseid kohtumisi, sealhulgas OECD peasekretäri Angel Gurría'ga.
31. jaanuarist kuni 2. veebruarini viibis Ilves Saksamaal töövisiidil, kus kõneles Müncheni esindusliku julgeoleku- ja välispoliitikakonverentsi Wehrkunde avaistungil.
Vahetult pärast seda (3.-4. veebruaril) külastas Ilves Rootsit, kus osales avakõnelejana e-tervise rahvusvahelisel konverentsil.
13. veebruaril viibis riigipea Brüsselis, kus juhatas Euroopa pilvandmetöötluse arendamise nõukoja koosolekut, mille eesmärgiks on edendada piiriüleste digitaalsete avalike teenuste kasutust Euroopa ettevõtluses ning avalikus sektoris.
4.-8. märtsil käisid president Toomas Hendrik Ilves ja Evelin Ilves koos delegatsiooniga Jaapanis. Visiidil kohtuti keiser Akihito ja keisrinna Michiko'ga ning Jaapani peaminister Shinzōga.
18.-20. märtsil viibisid president ja Evelin Ilves Poola riigipea Bronisław Komorowski kutsel riigivisiidil Poolas. President Ilves avas koos Poola riigipeaga Eesti-Poola ärifoorumi ja esines Varssavi Ülikoolis loenguga "25 aastat hiljem: vaimse geograafia muutused Euroopas". President ja Evelin Ilves külastasid ka Varssavi ülestõusumuuseumi ning asetasid pärja tundmatu sõduri hauale. President Komorowski ja Anna Komorowska kostitasid kõrgeid külalisi riigiõhtusöögiga.
Aprillis riigipea välisriikides visiidil ei käinud.
4.-5. mail kogunes Toomas Hendrik Ilvese juhtimisel Dubais ekspertide kogu, et arutada internetiga seotud globaalseid väljakutseid ning säilitada küberruum riigipiiride ülese, vaba infoliikumise ruumina.
Ühtlasi olid mai ja juuni presidendi jaoks ka kõige aktiivsemad kuud. Juuni keskel koondas Delfi kokku kõik president Toomas Hendrik Ilvese välisvisiidid viimase kuu jooksul, millest selgus, et riigipea oli viibinud sel perioodil rohkem välismaal kui kodus.
12.-14. mail tegid president ja Evelin Ilves riigivisiidi Soome, kus kahepäevase visiidi jooksul korraldati Tallinki laeval Silja-Europa Eesti-poolne vastuvõtt ning aset leidis ka kohtumine Soome kolleegi Sauli Niinistö, Soome parlamendi spiikri Eero Heinäluoma, peaminister Jyrki Kataineni ning haridus- ja kommunikatsiooniministri Krista Kiuruga.
Järgnevalt viibis Ilves erakordselt pikal töövisiidil Ameerika Ühendriikides (21.-29. mai). USAs esines president Eesti e-edulugu tutvustava ettekandega Maailmapangas ning pidas digiühiskonna teemalisi loengud mitmes mainekas ülikoolis, kohtus USA tehnoloogiaettevõtjatega ja võttis Minnesota osariigis, Northfieldis vastu St. Olaf College'i audoktori tiitli.
Ühtlasi külastas presidendipaar Washingtonis Arvo Pärdi kontserti.
3. juunil osales Ilves Kesk- ja Ida-Euroopa liidrite kohtumisel Varssavis. Ühtlasi osales president Poola riigipea Bronisław Komorowski kutsel Varssavis Ameerika Ühendriikide presidendi Barack Obama töölõunal Kesk- ja Ida-Euroopa riikide liidritega.
4. juunil andis Toomas Hendrik Ilves Riias iga-aastasel filosoof Isaiah Berlinile pühendatud konverentsil demokraatlikele väärtustele keskenduva Isaiah Berlini mälestusloengu.
Lätist sõitis riigipea edasi töövisiidile Poola, kus osales 5.-6. juunil Wroclawi globaalsel foorumil, kus oli tänavu fookuses demokraatia ja julgeoleku kaitsmine Kesk-Euroopas. Ilves pälvis foorumil ka Atlandi Nõukogu Vabaduse auhinna.
Töövisiiil Prahasse (9.-10. juunil) käis Toomas Hendrik Ilves Praha Aspeni instituudi iga-aastasel konverentsil "The Big Bang: 25 Years Since the Annus Mirabilis".
Pärast seda sõitis riigipea edasi Rooma, kus osales 11.-13. juunil üle-euroopalise mõttekoja Euroopa Välissuhete Nõukogu iga-aastasel tipp-poliitikuid koondaval kohtumisel.
22. juunil sõitis Ilves Cēsisesse, kus osales koos Läti riigipea Andris Bērziņšiga eestlaste ja lätlaste võidetud Võnnu lahingu 95. aastapäeva pidustustel.
21.-22. juunil viibis president Ilves Varssavis, et osaleda Balti riikide, Bulgaaria, Rumeenia ning Visegradi gruppi kuuluvate maade - Poola, Tšehhi, Slovakkia ja Ungari – riigipeade kohtumisel, kus kujundati septembris toimunud NATO tippkohtumise eel ühine seisukoht Ukraina kriisile ja arutati selle mõju maailma julgeolekule.
Pärast seda (28. augustil) viibis president Toomas Hendrik Ilves töövisiidil Genfis, kus osales interneti haldust käsitleval rahvusvahelisel NETmundial'i algatuse asutamiskoosolekul, mis toimus Maailma Majandusfoorumi eestvedamisel.
2.-3. septembril viibis riigipea Norras riigivisiidil, mida lühendas plaanitust päeva võrra USA president Barack Obama töövisiit Eestisse. President Ilves ning kuningas Harald ja kuninganna Sonja panid pärja Teise maailmasõja ohvrite mälestusmärgile. Kuningapaar andis president Ilvese auks riigiõhtusöögi.
6.-7. septembril külastas Ilves taas Poolat, kus esines Gdanskis avaliku loenguga rahvusvahelisel konverentsil "Gdansk Symposium: Vabast Euroopast vaba Poolani".
10.-13. septembril väisas president Ilves Kiievit, kus kohtus Ukraina riigipea Petro Porošenko, peaminister Arseni Jatsenjuki ja välisminister Pavlo Klimkiniga.
Eelmisel nädalal saabus president tagasi pikalt töövisiidilt (19.-26. septembril) Ameerika Ühendriikidesse, kus kõneles muusas ÜRO 69. Peaassamblee ülddebatil, Rahvusvahelise Rahu Instituudi korraldatud julgeolekualasel debatil ning kliimamuutuste tippkohtumisel. Vilistlasena pidas riigipea avaliku loengu Columbia ülikoolis. President Ilves avas ÜRO kõrgetasemelise nädala ja Põlisrahvaste maailmakonverentsi raames ÜRO konverentsiruumides Lennart Meri soome-ugri filmirännakuid tutvustava fotonäituse "Veelinnurahvas" ning külastas New Yorgis linna suurimat fotosündmust, Photoville festivali, kus osales ka Eesti fotograaf Annika Haas oma projektiga "Lennukivaatlejad".
Kokku on president Ilves teinud sel aastal 22 ametlikku välisvisiiti, mille hulgas on nii riigivisiite, töövisiite kui ka osalemisi rahvusvahelistel konverentsidel. Kõige pikemalt viibis president kokku USAs, kus riigipea käis kahel korral. Kõige enam – 4 korda – külastas president Ilves Poolat. Lisaks USAle viibis president kaks korda veel ka Šveitsis ja Lätis.
Presidendi visiitide puhul torkab silma nende Euroopa- jaLääne-kesksus. Peale Ameerika Ühendriikide käis Ilves Euroopast väljas kahel korral: maikuus külastas president Araabia Ühendemiraate ning märtsis Jaapanit.
Kõige tihedamad välisvisiitide perioodid on sel aastal seni olnud mai lõpp ja juuni algus, mil president viibis võõrsil rohkem kui kodumaa pinnal, ja käesolev september, mil president on terve kuu jooksul visiitidel viibinud kokku 19 päeva jooksul.
Eelmisel aastal tegi president Ilves 27 välisvisiiti. 2012. aastal viibis president ametlike visiitide käigus 24-l korral välismaal. Senise tempoga jätkates võiks 2014. aastast saada Ilvese töökaim aasta välislähetuses.
