Tänavu on piirilt tagasi saadetud juba üle 500 välismaalase, eriti palju probleeme on ukrainlastega

 (105)
Tänavu on piirilt tagasi saadetud juba üle 500 välismaalase, eriti palju probleeme on ukrainlastega
Foto: Anni Õnneleid

Piirivalvuritel on tükk tegu välismaalastega, kes üritavad ebaseaduslikult Eestisse tulla. Nende seas on ka lihtsalt õnneotsijaid, kel pole kontakte, öömaja ega raha.

Näiteks 18. juulil pidasid piirivalvurid Tallinna lennujaamas kinni 1992. aastal sündinud Ukraina kodaniku, kes saabus lennuga Odessast. Mehel puudusid asjakohased dokumendid reisi eesmärgi õigustamiseks. Talle koostati sisenemiskeeld ning kuni tagasilennuni jäi ta Non-Schengeni alale. Samal päeval peeti lennujaamas kinni veel kolm ukrainlast, kes tulid lennuga Kiievist. Meestel puudusid asjakohased dokumendid ja piisavad elatusvahendid reisi eesmärgi õigustamiseks. Nemadki said sisenemiskeelu ning pidid tagasi lendama.

Need on vaid üksikud näited. PPAst öeldakse Delfile, et kokku takistasid piirivalvurid selle aasta esimese kuue kuuga 519 inimese ebaseadusliku rände katset, nende seas oli 306 Ukraina, 42 Venemaa, 39 Moldova ja 29 Valgevene kodanikku. 2018. aastal tabati ebaseaduslikult rändelt kokku 1110 välismaalast, enim väljastati sisenemiskeelde Ukraina, Venemaa, India, Moldova, Valgevene ja Gruusia kodanikele. Sisenemiskeelu väljastamiseks on enamlevinud põhjusteks sisenemistingimuste rikkumine, viisa väärtkasutamine, viisavaba viibimise tingimuste väärkasutus ja ebaseaduslik riigis viibimine.

Väga palju välismaalasi saabub just lennujaama kaudu, aga kolmandate riikide kodanikke tuleb isegi rohkem maismaa piiripunktide kaudu. Narva piiripunkti juht Üllar Kustala ütles, et kui piiripunkti saabub välismaalane, on nende eesmärk veenduda, et inimene soovib Eestisse tulla heade kavatsustega ja õigetel alustel. "Piirile saabudes intervjueerivad piirivalvurid välismaalast ja selgitavad välja tema reisi eesmärgi. Tihtipeale puutume kokku olukorraga, et intervjuu käigus muudab välismaalane korduvalt ütlusi. Piltlikult alustab sellest, et reisi eesmärgiks on näiteks Kuressaare ooperipäevad, siis selgub, et minnakse tuttavale külla ja tagatipuks, et Tallinna vanalinn huvitab ka," märkis ta. "Pagasist leiame aga asju, mis viitavad sellele, et pigem tullakse piiripunkti lootuses leida Eestis töö."

Osade välismaalaste puhul näevad piirivalvurid, et tegemata on jäänud taustatöö ja välismaalane ei ole enda jaoks lõpuni selgeks teinud, mis alustel on tema riigi kodanikel õigus Eestisse siseneda, Eestis viibida ja töötada. "Mõni tuleb heas usus, et biomeetrilise passi olemasolul saab viisavabalt riiki ja see annab ka õiguse töötamiseks. Osade inimeste puhul näeme, et tullakse lihtsalt õnne otsima: inimesel ei ole ei kontakte, öömaja, raha ega ettekujutust, kust ta tööd otsima hakkab," lausus Kustala. "Sellisel puhul tõkestame välismaalase riiki sisenemise, väljastame sisenemiskeelu ja suuname ta tagasi koju."

On esinenud ka juhtumeid kolmandate riikide kodanikega, kes ei jälgi viisa kehtivuspäevi ja tulevad piiripunkti viisaga, mis ei ole hakanud veel kehtima või on juba kehtetu. "Neil välismaalastel, keda kohalik tööandja ootab, on reeglina kõik dokumendid olemas ja korras ning nende viibimine ja töötamine on seaduslik."

PPA soovitab tööandjatel, kes ootavad konkreetseid töötajaid kolmandatest riikidest, tutvuda ebakõlasid vältimaks kolmandate riikide kodanikele seadutud tingimustega.