Tänavu on Eestis leetritesse haigestunud 26 inimest, neist suurem osa on täiskasvanud. Kümnel juhul saadi leetrid välisriigist - enim Ukrainast, aga ka Venemaalt, Egiptusest, Sri Lankalt ja Araabia Ühendemiraatidest.

Kuuel juhul nakatusid Ukrainas riigi kodanikud, kelle haigusjuht registreeriti siin töötades või külaskäigul. Kaks Eestis nakatunud inimest olid kontaktis Ukrainast pärit haigetega.

"Viimasel ajal on Ukraina välistööjõu tulek Eestisse kasvava trendiga. Seega leetrite sissetoomise oht on tõsine ning ei saa välistada uute juhtude sissetoomist, mis võib luua tingimused haiguse riigisiseseks puhanguliseks levikuks," ütles terviseameti nakkushaiguste seire ja epideemiatõrje osakonna peaspetsialist Irina Filippova. Lahendus oleks, kui tööandjad, kes Ukrainast töötajaid palkavad, hoolitseksid selle eest, et nad saaksid siin vaktsineeritud.

2017. aastast on Ukrainas diagnoositud üle 115 000 leetrite haigusjuhtu ja 39 inimest on tüsistuste tõttu surnud. Leetritesse haigestunute arv oli Ukrainas mullu üks maailma kõrgeimaid, Eestis käib aasta jooksul sealt umbes 20 000 võõrtöölist.

Leetrite vastu vaktsineerimine on hüppeliselt kasvanud

Täiskasvanute revaktsineeritus on võrreldes eelmise aastaga tunduvalt kasvanud - kui mullu revaktsineeris end esimese kolme kvartali jooksul 524 inimest, siis tänavu on kolme kvartali jooksul uuesti vaktsiini saanud 4132 inimest. Sellele on kaasa aidanud terviseameti teavitustöö perearstide seas ja meedias.

Leetrite vastu vaktsineeritakse nii lapsi kui ka täiskasvanuid MMR vaktsiiniga. Immuniseerimiskava järgi vaktsineeritakse ühe kuni 13 kuu vanuseid lapsi. MMR vaktsiin täiskasvanutele on immuniseerimiskava väline ja selle olemasolu reguleerib tervishoiutöötajate ja elanike nõudlus.

Kuigi MMR vaktsiiniga on olnud tarneraskusi, kinnitas Filippova, et praegu on vajalikud kogused olemas ja kõik soovijad saavad end perearsti juures vaktsineerida. "Eriti arvestades, et saabumas on jõulu- ja suusapuhkused," ütles Filippova.