Tänavu jagatakse Eestis laiali 600 tonni abimakarone

 (16)
Tänavu jagatakse Eestis laiali 600 tonni abimakarone
Delfi lugeja foto

Euroopa Liidu toiduabiprogrammi raames saadud raha eest on Eestis seni enim ostetud makarone ja jahu. Veel on ses nimekirjas tänavu helbed, manna ja riis.

Euroopa Liidu põllumajandusministrite nõukogus on täna arutlusel toiduabi programmi jätkamine vähekindlustatud inimestele.

„Euroopa Komisjon tahaks, et edaspidi panustaks toiduabiprogrammi ka iga riik ise, kuid Euroopa Parlament ja paljud riigid on selle vastu,“ sõnas põllumajandusministeeriumi pressiesindaja Karina Loi. Seni on toiduabiprogramm tulnud täismahus Euroopa Liidu vahenditest.

Kohal on ka põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder, kes toetab Euroopa Parlamendi ettepanekut jätkata programmi täielikku finantseerimist Euroopa Liidu eelarvest.

Ministeerium saab raha, kuid toidu hankimise ja laialijagamisega tegeleb põllumajanduse registrite ja informatsiooni amet (PRIA), mille pressiesindaja Maris Sarv-Kaasik ütles Delfile, et laialijagatav toit on seotud olemasolevate varudega.

„Kui vilja hind on väga madal, siis ostab riik selle kokku, et tootjad miinusesse ei jääks, ja osa ostetud viljast läheb teiste toodete eest tasumiseks,“ selgitas Kaasik.

Kui varem on Eestis kõige enam jagatud makarone, siis tuleval aastal on olukord teine. „Enam vilja laos ei olegi, tuleval aastal tuleb ehk piirduda või ja lõssipulbri toodetega. Sellel aastal on hästi palju teraviljatooteid, järgmisel aastal siis teisiti,“ märkis Kaasik.

Seotud lood:

Toiduabi saab tänavu kümme heategevusorganisatsiooni, kes jagavad kokku laiali 600 tonni makarone, 325 tonni helbeid, 300 tonni jahu, 85 tonni mannat ja 55 tonni riisi. Tooted valmistab ja tarnib AS Tartu Mill. Abivajajateni peab toit jõudma 31. detsembriks. Järgmise aasta mahud selguvad uue aasta mais-juunis, kuna tähtaeg taotluste esitamiseks on 2. mai.

Tulevaks aastaks eraldati Eestile piimatoodete ostmiseks Euroopa Liidu turult 30 440 eurot ja toiduabina jagamiseks üle 383 tonni lõssipulbrit. Uuel aastal ongi mõeldav vaid piimatoodetest toiduabi saamine. Piimatoodetest on organisatsioonid jagamiseks taotlenud piima- ja lõssipulbrit, juustu, võid ja kondenspiima.

Euroopa Komisjon tegi ettepaneku, et liikmesriigid peaksid rahastama 10-25 protsenti programmi maksumusest. Programmi rahastamises kavandatakse ka muudatusi, mille kohaselt ei oleks toiduabi jagamine tulevikus enam ühise põllumajanduspoliitika osa, vaid abi hakatakse andma sotsiaalfondide kaudu.

Alates programmi käivitamisest 1987. aastal on saanud miljonid puudustkannatavad eurooplased toiduabi ühise põllumajanduspoliitika sekkumisvarudest. Euroopa Komisjoni andmetel on toiduabi programmi kaudu aidatud üle 13 miljoni inimese.