Tänavad tühjaks! Vaata siit uusi tugevaid piiranguid koroona vastu võitlemiseks

 (179)
Inimtühi Tallinna vanalinn
Inimtühi Tallinna vanalinnFoto: Tiit Blaat

Alates 25. märtsist tuleb avalikus kohas (näiteks välised mängu- ja spordiväljakud, rannad, promenaadid, tervise- ja matkarajad) ja siseruumis (välja arvatud kodus) hoida teiste inimestega vähemalt 2 meetrit vahet.

Avalikus kohas tohib koos viibida kuni kaks inimest. Piirang ei kehti koos viibivatele ja liikuvatele peredele ning avalike ülesannete täitmisel.

Alates 27. märtsist on kaubanduskeskused suletud. Avatuks jäävad toidupoed, apteegid, telekommunikatsiooni ettevõtete müügikohad, pangakontorid, pakiautomaadid ning kauplused, kus müüakse või laenutatakse abivahendeid ja meditsiiniseadmeid abivahendi kaardi või meditsiiniseadme kaardi alusel. Söögikohtades on lubatud vaid toidu kaasamüük. Sisse- ja väljapääsude juures tuleb tagada desinfitseerimisvahendite olemasolu.

Alates 27. märtsist tuleb õhtul kella 22st sulgeda söögikohad, baarid ja teised lõbustusasutused, välja arvatud toidu kaasamüük ja toidu kojuvedu.

Alates 27. märtsist on suletud meelelahutuskohad (näiteks keegel, piljard, vesipiibukohvikud, bowling, täiskasvanute klubid).
Piirangud vaadatakse üle kahe nädala möödumisel.

Piirangute väljatöötamisel ja valimisel andis valitusele nõu
COVID-19 tõrje teadusnõukoda. Nõukoda leiab, et kõige kriitilisema tähtsusega viiruse leviku tõkestamisel on inimeste endi käitumine. Eestis kehtestatud piiranguid peab viroloogidest ja arstidest koosnev töörühm õigeaegseteks ja adekvaatseteks.

Seotud lood:

Teadusnõukoja vaatest rääkis eriolukorra valitsuskomisjonile Tartu Ülikooli bio- ja siirdemeditsiini instituudi professor Irja Lutsar. „Alates piirangute rakendamisest on epideemia levik olnud suhteliselt stabiilne, ilma eksponentsiaalse kasvuta,“ ütles ta. „See näitab, et Eestis kehtestatud piirangud aeglustasid viiruse levikut, kuid me peame teadvustama, et COVID-19 leviku tõkestamine on pikk protsess, mis vajab kannatust kõigilt. Paratamatu on see, et sotsiaalse isolatsiooni meetmeid on vaja viiruse leviku tõkestamiseks rangemaks muuta.“

Sellest tulenevalt soovitab teadusnõukoda, et viiruse edasise leviku tõkestamiseks on tarvis tugevdada isolatsiooni reegleid ja koduse režiimi toimimist ning vähendada inimeste mittevajalikku viibimist avalikes ruumides ja väljaspool kodu.

„Arvestades intensiivravi ressurssi Eestis on väga oluline ennetada tervishoiusüsteemi hüppelist ülekoormust,“ ütles Irja Lutsar. „Seda vaatamata sellele, et Eesti haiglad ja perearstid on teinud põhjalikud ettevalmistused COVID haigetega tegelemiseks.“

„Selles tervishoiukriisis on äärmiselt oluline iga inimese enda panus viiruse leviku tõkestamisel,“ ütles Irja Lutsar. „Inimene, kes on puutunud kokku või kel on kahtlus, et nad on viirusega kokku puutunud, ei tohi kindlasti väljaspool kodu kellegagi lävida. Järgida tuleb rangeid isolatsioonireegleid ning püsida siseruumides 14 päeva. Haigestunud inimene peab püsima kodus tervenemiseni, mille üle otsustab perearst. Ainult nii suudame me viiruse levikut vaos hoida.“

Teadlased rõhutasid oma soovitustes valitsuskomisjonile, et järjekindlalt tuleb teavitada riskirühmi, eriti eakaid inimesi. Tõhustada tuleb kodusel ravil ja isolatsioonis olevate inimeste jälgimist ning distantseerida inimesi avalikus ruumis. Samas ei tohi unustada, et koroonaviirusesse nakatuvad ka nooremad inimesed ja lapsed.

Teadlased andsid ka ülevaate, mida Eesti saab teha vaktsiini väljatöötamise toetamiseks. Samuti sai erikomisjon ülevaate teistes riikides kasutatavatest ravivõimalustest.

COVID-19 tõrje teadusnõukotta kuuluvad lisaks professor Irja Lutsarile Tervise Arengu Instituudi vanemteadur Kristi Rüütel, Põhja-Eesti regionaalhaigla ülemarst ja Tartu Ülikooli kirurgiliste haiguste professor Peep Talving, Tartu Ülikooli Kliinikumi infektsioonhaiguste arst Pilleriin Soodla ja Tartu Ülikooli rakendusviroloogia uurija-professor Andres Merits.

Koroonaviirus SARS-CoV-2

  • Inimesed, kes kahtlustavad nakatumist koroonaviirusega, peaksid võtma ühendust oma perearstiga, küsima nõu perearsti nõuandeliinilt 1220 (välismaalt +372 634 6630) või koroonaviirusega seotud küsimuste jaoks loodud numbril 1247 või vajadusel kutsuma kiirabi, helistades hädaabinumbril 112.
  • COVID-19 haiguse sümptomid on sarnased gripile. Viiruse levinumad sümptomid on köha, palavik ja hingamisraskused. Parim kaitse nakkushaiguse leviku vastu on käte pesemine ja inimestega kontaktist hoidumine.
  • Vaata koroonaviirusesse nakatunute statistikat Eestis!
  • Loe lähemalt koroonaviiruse ja kehtivate piirangute kohta valitsuse erileheküljelt kriis.ee!