Tänaste lehtede juhtkirjad: ebarahuldav vaktsineerimine ning uute piirangute vajalikkus
(138)
Eesti Päevaleht leiab juhtkirjas, et peame saama Euroopa kiireimaks koroona vastu vaktsineerijaks ning mitte au pärast, vaid põhjusel, et see on parim võimalus suveks suuremast koroonahädast pääseda.
Paraku teevad vaktsineerimist korraldavad ametkonnad Eestis lehe hinnangul keskpärast tööd. Näiteks õpetajate vaktsineerimise alustamiseks saabus esimene vaktsiinikogus kohale 1,5 nädalat tagasi, kuid kaitsesüstimisega ei ole veel alustatud. Seda tegema pidavates haiglates on puudu nii nimekirjad kui ka vaktsiinid. Võrdluseks võib tuua Soome, kus edeneb asi praegu samas tempos ja Läti, kus tegutsetakse aeglasemaltki.
Mida suuremas koguses meile vaktsiine saabuma hakkab, seda tähtsamaks muutub, et need suudetaks kohe kasutusele võtta. Ühe võimalusena pakub Eesti Päevaleht, et tuleb määrata ametisse riigi vaktsiinijuht. Tema ülesanne oleks vaktsineerimisse puutuvate ministeeriumide ja ametite tegevust jõuliselt koordineerida ja tagada, et enamik inimesi saab kiiresti ja tõhusalt vaktsineeritud.
Postimees arutleb juhtkirjas valitsuse neljapäevaste otsuste üle täiendavatest koroonapiirangutest ning leiab, et põhjuseid reeglite karmistamiseks on piisavalt, sest viimastel nädalatel on nakatumiste arv hakanud taas tõusma ja selle suhtarvu poolest oleme Euroopas tipus.
Kuna koroonasurmade suhtarv registreeritud nakatumisjuhtude poolest on Eestis Euroopa madalaim, vähendab see ohutunnet ja võib panna inimesi piirangutesse hooletult suhtuma, mis paistab juba silma avalikus ruumis ja ka sotsiaalmeedias.
Postimees soovitab täiendavate piirangute jõustamiseks tõsisemat politseikontrolli ja trahve, pidades eriti riskantseks lähikontaktsete vabameelsust eneseisolatsioonist kinnipidamisel.
Äripäev nendib juhtkirjas, et koroonaviiruse vastu vaktsineerimine peaks olema praegu kõige tähtsam teema, kuid olemasoleva info järgi see seda siiski ei ole, eriti lonkava pedagoogide süstimise valguses.
Toimetus leiab, et valitsus, eesotsas tervise- ja tööminister Tanel Kiigega, peab paremini selgitama ja tõestama, et vaktsineerimisega tegeldakse tõsiselt ning vajadusel hädadest ja eksimustest ausalt rääkima.
Poolik info ja avalikkuses kerkinud küsimused ei sisenda kindlust, et keerulise teemaga toime tullakse: märkimisväärselt paljude inimeste soovimatus vaktsineeritud saada ning raskused leida inimesi, kellele vaktsiiniannus süstida, kirjutas Äripäev toimetuse arvamuses.
Õhtuleht soovitab juhtkirjas, et vältimaks ülekoormuse tõttu meditsiinisüsteemi kollapsit, jääb vaid piirangute taaskehtestamise variant, sest vaktsineeritud pole veel piisavat hulka inimesi, et üldisele nakatumisele märgatav mõju hakkaks avalduma.
Võimalik koolide sulgemine võib olla tõhus ja hetkel ka näiliselt odavaim variant, sest koolid ei nõua riigilt rahalise kahju hüvitamist, kuid pikas perspektiivis võivad koroonast räsitud kaks õppeaastat ühiskonnale väga kalliks maksma minna.
Arvestades, et koolide uuesti sulgemine peaks tõesti olema kõige viimane meede, peab järelikult neljapäeval valitsuselt tulema ka uudis muudest piirangutest.
