Tänapäeva õpetaja - infomonopolist suunanäitajaks
"Erinevalt keskajast," sõnas diskussioonil osalenud ajakirjandusprofessor Halliki Harro-Loit, "on vabadus väga suur koorem.". Ka õpetlane peaks järgima iseenda õpetust ja digiohutusest rääkides samuti ise ohutult käituma. Lisaks ohutusele kujundab sotsiaalmeedias avalikustatud info ka arvamust ja usaldust õpetaja vastu.
Tänapäevase digimaailma suurprobleemiks on inimeste käitumine kogu selle info keskel, mis meieni igapäevaselt jõuab. Tartu ülikooli õppejõu Mario Mäeotsa arvates on noored infootsimises vägagi vilunud, kuid õpetajate roll on neid suunata tõese infoni. „Õpetajate positsioon infoväljas on tohutult muutunud,“ arvas ka Ülle Matsin. Seepärast ei saagi mõelda õpetajatest kui „infomonopolidest“, kes kujundavad õpilase maailmapildi, vaid kui suunajatest, kes juhatavad noorukid tõese ja mitmekülgse infoni.
Infost üleküllastunud maailmas, kus kõigil on väga erinevad arvamused, tekivad Ülle Matsini sõnul grupid - inimkond killustub - ja kooli kui õppeasutuse ülesandeks on hoida fookust ning ühtsust. Haridusasutuse kohuseks on pidada silmas ühiseid väärtuseid, et "me ei kukuks pikali". Matsin pidas samuti oluliseks, et õpetajatel on sarnane infoväli ja mõeldakse enamasti ühtmoodi. "Meie õpetajad on väga tugevad aineeksperdid," sõnas Matsin, kiites gümnaasiumi õppejõude, kes töötavad koos ühe eesmärgi nimel. Oma teadmistega suunavad õpetlased ka noori tegema tarku otsuseid. Tema sõnul aitab see koolil ja ühiskonnal ühtsena püsida.
Direktor tõi ka välja vajaliku digioskustepagasi: õpetaja peab siiski olema suuteline andma tagasisidet õpilase tööle, osates ise kasutada nõutavaid seadmeid ja infokeskkondasid. Tulevastel diskussioonidel arutatakse täpsemalt ka seda, kuidas õpetaja saaks olla veelgi parem nõuandja ja suunaja.
Avaloengus arutles Tartu ülikooli dotsent Mario Mäeots digitaalse kirjaoskuse ehk infokirjaoskuse üle. Ettekande aluseks oli Marc Prensky teooria, mille põhjal jaguneb inimkond kaheks - digitaalsed immigrandid ja põliselanikud. Selle põhjal on kõigil noortel antud kaasa oskus digimaailmas orienteeruda. Teooria kõrval tõi Mäeots välja ka digitehnoloogia arengu ja rolli tänapäeva koolis, andes arutelule hea alguse.
Viljandi gümnaasiumi auditooriumis toimunud arutelu oli sel õppeaastal juba teine, kandes pealkirja "Õpetaja - infomonopolist infovalvuriks". Peaosalisteks olid haridustehnoloogia õppejõud Mario Mäeots, ajakirjandusprofessor Halliki Harro-Loit ja Viljandi gümnaasiumi direktor Ülle Matsin, diskussiooni juhtis Eesti Päevalehe ajakirjanik Joosep Tiks. Mõttetalgute traditsioon sai alguse viis aastat tagasi just selles samas riigigümnaasiumis, üheks eestvedajaks on gümnaasiumiõpetaja Juhan-Mart Salumäe. Järgmine metsaülikooli loeng leiab aset Jõgeva gümnaasiumis, teemaks "Vaid sulle ja täna - üks planeet kolme hinnaga" ja peaettekande tegijaks Eesti Rohelise liikumise huvikaitse ekspert ja juhatuse liige Madis Vasser.
