Karjalaskepäeval aeti kari sümboolselt välja ka siis, kui hanged maas olid, et kindlustada suveks karjaõnne. Kojupöörduvat karja ja karjast kasteti veega — siis ei jää karjus karja juurde magama ja leiab palju linnupesi.

Igale kariloomale anti rahvakalendri järgi sel päeval tükk “jõuluorikast“ — erilisest, jõuludeks küpsetatud leivast, et loomad oleksid aasta läbi söönud ja sigivad.

Karjaõnne kindlustamiseks tehti karjale ka ristimärki ning püüti suitsuga kurjasid vaimusid eemale peletada. Loomade tugeva tervise tagamiseks aeti kari üle raudeseme.

Oluline koht karjaõnne tagamisel oli kanamunal, mis asetati lauda ukse alla või karjateele. Kui loomad munale peale astusid ja see katki läks, ennustas see karjakahju. Kanamuna anti ka karjusele meeleheaks pärast rituaalset karjase kastmist.