„Rahvusvaheline Õdede Nõukogu juhib tähelepanu asjaolule, et õdede teadlikum rakendamine võimaldab elanike juurdepääsu tervishoiuteenustele oluliselt parandada. Maailma praktika näitab, et õdede töö on andnud mõõdetavaid positiivseid tulemusi näiteks riskirühmade jälgimisel, noorte emade ja krooniliste haigete nõustamisel ning toitumisalasel konsulteerimisel,“ selgitas Õdede Liidu teatel tänavuse õdede päeva juhtmõtet Eesti Õdede Liidu president Ester Pruuden.

12. mail paralleelselt Tallinnas ja Tartus toimuval konverentsil räägitakse õendusabi kättesaadavusest nii ministeeriumi, haigekassa, arstide, õdede kui ka patsientide pilgu läbi. Konverentside fookuses on võimalused, mida õendusabiteenused elanikele pakuvad, ning tervishoiu rahastamise valupunktid. Konverentsidel otsitakse vastust küsimusele, kas õendusabiteenused on riiklik prioriteet tervishoiuvaldkonnas või õdede eneseteostus.

„Juurdepääs tervishoiuteenustele on oluline tervise ja heaolu parandamiseks ning eeldatava keskmise eluea tõstmiseks. Paraku teame hästi, et tervishoiuteenuste kättesaadavus ei ole kõigi jaoks võrdne isegi väikeses Eestis,” ütles Ester Pruuden.

„Näiteks Rootsis on niigi kõrgel tasemel tervishoiuteenuse kättesaadavuse parandamiseks antud õdedele õigus kirjutada patsientidele piiratud tingimustel retsepte. Ka paljude Eesti patsientide olukorda lihtsustaks võimalus õelt vajalik retsept kätte saada, mitte oodata päevi või nädalaid arsti vastuvõttu,“ lisas Ester Pruuden.

1899. aastal asutatud Rahvusvaheline Õdede Nõukogu (International Coucil of Nurses) ühendab 130 riigi õendustöötajate organisatsioone, esindades miljoneid õdesid üle maailma.

Eesti Õdede Liit on arvukaim ja kõigi maakondade õdesid ühendav organisatsioon, kuhu kuulub üle 4000 liikme ehk rohkem kui pool Eesti õeskonnast. Eesti Õdede Liitu kuuluvad kõikide õenduserialade õed: terviseõdedest pereõed ja kooliõed, lisaks lasteõed, koduõed, intensiivõed, hambaraviõed, vaimse tervise õed, õde-õpetajad ja kliiniliste erialade õed ning ämmaemandad.