Täna sööme putru ja lähme kõrtsi

Kolmapäeval tähistab Eesti lisaks Tartu rahulepingu sõlmimise 85. aastapäevale ka pudru- ehk küünlapäeva, mis on maarahval põline lepingute sõlmimise päev.

Pudrupäeval antud sõna ja sõlmitud leping peavad ajast aega, teatas Delfile Maavalla Koda.

Pudrupäev on tähtsaim südatalvine püha. Saare- ja Läänemaal on seda peetud jõulu viimaseks pühaks, Setos aga esimeseks suvepühaks.

Päikese kõrgem kaar annab end juba tunda. Päev on märgatavalt pikem ja ta jaksab keskpäeval raasuke soojendada. Vanarahvas ütles, et kõrred hakkavad pudrupäeval lund vihkama — nad sulatavad lume enda ümbert.

Talve süda on nüüd pooleks murtud. Karu keerab teise külje. Inimesel on eelmisel suvel ja sügisel varutud toit poole peal.

Pudrupäev on naiste püha. Naised käivad külas ja kõrtsis, nende töö teevad ära mehed. Ja kui juhtub paistma päike, annab see tervist just naistele.

Juuakse naistepuna, mis on õlu, mõdu, punaseks värvitud viin või muu punane jook. Naistepuna joovad nii naised kui mehed, see annab jõudu, tervist, hea jume ja peletab suvel eemale sääsed ning muud söödikud.

Süüakse odratangu või –jahuputru, seapead, -jalgu või selga. Läänepool on pudrupäeva laupäeval valmistatud tavalist jõulutoitu.