Täna on vaimse tervise päev, mis keskendub koroonaviiruse kriisiga kaasnenud pingetele

 (2)
Suitsiidne mees aknal
Foto: Hendrik Osula

Täna on ülemaailmne vaimse tervise päev, mis sel aastal keskendub COVID-19 pingetega toimetulekule. Covid-19 näib ohustavat ennekõike meie füüsilist tervist, kuid suure surve all on praegu ka vaimne tervis. Seetõttu kutsuvad vaimse tervise spetsialistid inimesi üles tänasel vaimse tervise päeval stressiga toimetuleku oskusi omandama, teatas vaimse tervise ja heaolu koalitsoon VATEK.

„Kevadel tehtud Turu-uuringute elanikkonna küsitlusest selgus, et stressi või pinget tundis kuni 79% elanikkonnast. Tervise Arengu Instituudi tehtud elanikkonna küsitluses tunnistas iga teine vastanu, et tundis eri-olukorra aegu tavapärasest rohkem stressi ja ärevust,“ rääkis sotsiaaltervishoiu professor Merike Sisask. „Just pikaajaline stressifoon on ohtlik ning võib endaga lõpuks kaasa tuua ärevuse või isegi depressiooni. Ometi on võimalik end stressi suhtes vastupidavamaks muuta ja kui vaimse tervise probleemid on juba ilmnenud, siis kindlasti abi küsida.“

„Esimeseks häirekellaks on see kui stress kuhjub, ilma vahepealse leevenduseta.“ rääkis Vaimse tervise päeva eestvedaja Ott Oja. „Iga inimene võiks olla teadlik enda peamistest stressiallikatest ning selle maandamise viisidest. Ebatervislikud viisid nagu alkoholi tarbimine, liigsöömine, ületöötamine saab asendada tervislikega nagu sport, sõpradega ajaveetmine, korralik unehügieen jne.,“ toob Vaimse tervise päeva eestvedaja Ott Oja muned näited.

Sotsiaalminister Tanel Kiige sõnul ei ole tervist ilma vaimse terviseta, mistõttu tuleb kriisis hakkamasaamiseks füüsilise tervise hoidmise kõrval iga päev hoolitseda ka oma vaimse tervise eest, teatas sotsiaalministeerium.

„Hea vaimse tervise hoidmine aitab paremini kohaneda elu muutustega ja raskustega toime tulla. Füüsiliselt tervena püsimiseks peame igapäevaselt hoolitsema ka oma vaimse tervise eest. Seepärast on oluline, et igaüks meist teaks, kuidas toetada keerulisel ajal iseennast ja kuidas anda vaimse tervise esmaabi oma lähedastele,“ ütles sotsiaalminister Tanel Kiik ning kutsus kõiki inimesi liituma #püsimekoos 15-minuti väljakutsega.

„Meil igaühel on oma roll sõbra, pereliikme, lapsevanema või tööandjana. Sageli ei olegi teise inimese aitamiseks vaja erilisi oskusi, vaid piisab ka ära kuulamisest ja toeks olemisest. Vaimse tervise esmaabi saab anda igaühele ja igaüks ning me ei tea kunagi, kui elumuutev meie toetus võib olla,“ ütles minister Kiik.

Maailma terviseorganisatsiooni kogutud andmetel põhjustas COVID-19 esimene laine ärevust ja stressi enam kui kolmandikul maailma täiskasvanud elanikkonnast. Ka Eestis tehtud uuringud on kinnitanud, et inimeste stressitase tõusis. Eriolukorra aegu tehtud Turu-uuringute elanikkonna küsitlusest selgus, et stressi või pinget tundis kuni 79% elanikkonnast. Tervise Arengu Instituudi tehtud elanikkonna küsitluses tunnistas iga teine vastanu, et tundis kevadel tavapärasest rohkem stressi ja ärevust. Enam kogesid stressi lapsed, noored ja tööealised. Samuti pidas 44% lapsevanematest eriolukorrast tulenevat elukorraldust stressirohkeks ja koormavaks.

Arvestades varasemaid hädaolukordade kogemusi, suureneb Maailma Terviseorganisatsiooni hinnangul vajadus vaimse tervise ja psühhosotsiaalse toetuse järele lähikuudel ja aastatel oluliselt.

„Kriisis toimetulekuks eraldas valitsus kevadel lisaraha ohvriabi ja psühhosotsiaalse kriisiabi pakkumiseks. Psühholoogilise abi kättesaadavuse parandamiseks ja abiosutajate põua leevendamiseks hakkab riik tulevast aastast rahastama kliiniliste psühholoogide kutseaastat, mis toob juba lähiaastatel tervishoidu juurde kümneid uusi kliinilisi psühholooge. Kutsega psühholoogide lisandumine aitab abivajajatel edaspidi kiiremini abi saada," lisas minister Tanel Kiik.

Lähikuudel jõuab valitsusse sotsiaalministeeriumis koostatud vaimse tervise roheline raamat, milles seatakse eesmärgiks panustada senisest enam vaimse tervise probleemide ennetusse, varajasse avastamisse ja õigeaegse kvaliteetse abi kättesaadavusse kõikjal Eestis. Et saada terviklik ülevaade elanikkonna vaimsest tervisest ja muuta olemasolevat tugisüsteemi paremaks ning planeerida uusi teenuseid, on peatselt algamas Eesti elanikkonna vaimse tervise uuring. Vaimse tervise teemale keskendub ka Eesti Koostöö Kogu eestvedamisel koostatav järgmine inimarengu aruanne, mis võtab vaatluse alla rahva vaimse tervise mõju ühiskonna arengule.

Iga aasta 10. oktoobril tähistatava vaimse tervise päeva eesmärk on tõsta inimeste teadlikkust vaimse tervise teemadel ning vähendada psüühikahäiretega seotud stigmat. 2020. aastal keskendub vaimse tervise päev koroonaviiruse kriisist tingitud stressiga hakkama saamisele.

Eestis tähistatakse ülemaailmset vaimse tervise päeva virtuaalse messiga „Püsime koos!“, millega saab liituda Vaimse tervise ja heaolu koalitsiooni veebilehel www.vatek.ee. Messipäeval toimuvad arutelud ja töötoad, kus antakse nõu, kuidas jääda rahulikuks pereliikmena, kuidas vältida läbipõlemist, kuidas tunda ära vaimse tervise probleeme ning millised on vaimse tervise esmaabivõtted.