Täna on jaagupipäev - pool suve sai läbi
25. juuli tähistab suve keskpaika. Vanad eestlased teadsid, et peale jaagupipäeva pole enam piisavalt heinakuivatusilmasid, selleks ajaks peab hein tehtud olema ning algab viljalõikus.
Rahvapärimus ütleb, et „Jaagup lööb raudnaela heina sisse” ning "viskab külma kivi vette". Teati, et alates jaagupipäevast on heina halb niita ja ei kõlba ka loomadele süüa anda. Ka pidada just 25. juulist mere- ja järvevesi tasapisi jahenema.
Lõuna-Eestis maitsti sel päeval värsket kartulit, üldisemalt aga värsket kala. Oli veel üks maagiline tava: naised pöörasid käte vahel kapsapäid, et need suured pead kasvataksid ehk pööraksid, üldiselt oli aga kapsaaeda minek keelatud. See päev andis uskumuse kohaselt juur- ja puuviljale maitse.
19. sajandil uuendati või lõpetati rendilepinguid, mistõttu jaagupipäev kuulus kolimispäevade hulka. Samuti kadus ära keskhommikune puhkeaeg.
Milline ilm on jaagupipäeval lõunani ehk hommikupoolikul, selline talv on jõuludeni. Õhtupoolne ehk pärastlõunane ilm ennustab jõulujärgset ilma.
Jaagupipäev on oma nime saanud aga kirikukalendri järgi. 25. juulil mälestatakse Jeesuse jüngrit Jaakobust, kelle hukkas 44. aastal tema uskumuste tõttu Juudamaa valitseja Heroodes Agrippa.
Jaakobust märgitakse Uues Testamendis seoses Kapernauma sünagoogi ülema Jairuse tütre surnust äratamise looga ning Jeesuse kannatustega Ketsemani aias.
Eestis on Jaakobusele pühendatud Viru-Jaagupi ning Pärnu-Jaagupi kihelkonnad ja kirikud.
Annepäeva (26. juuli) vihm ennustavat aga seitsmepäevast sadu.
EMHI teatel on lähipäevade, seal hulgas ka annepäeva, ilm kuiv ja kuum, mil sooja tuleb kuni 35 kraadi. Merevesi on kõikjal Eestis enam kui 20-kraadine ning siseveekogudes saab ujuda parajalt soojas vees.
