Täna mälestatakse juuniküüditamise ohvreid, presidendi asemel paneb pärja käsundusohvitser
Tallinnas Lindamäel toimuval tseremoonial asetatakse Linda kuju jalamile mälestuspärjad nii presidendi, riigikogu, valitsuse, kaitseväe ja kaitseliidu, Tallinna linna, diplomaatilise korpuse kui vabaühenduste poolt.
Kell 12 algaval mälestustseremoonial peab kõne riigikogu esimees Ene Ergma ning palvuse viib läbi Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskop Andres Põder. Sõnavõtuga esineb ka Memento Tallinna Ühenduse juhatuse esimees Leo Õispuu.
Linda kuju jalamile asetavad pärja presidendi nimel tema käsundusohvitser (president Ilves viibib välisvisiidil - toim), riigikogu esimees Ene Ergma, peaminister Andrus Ansip, kaitseväe peastaabi ülem brigaadikindral Peeter Hoppe ja kaitseliidu ülem brigaadikindral Meelis Kiili, Tallinna abilinnapea Mihhail Kõlvart ja linnasekretär Toomas Sepp, diplomaatilise korpuse esindaja Läti suursaadik Kārlis Eihenbaums ning Tallinna Memento juhatuse esimees Leo Õispuu.
Kell 15.50 külastab Linda kuju ning asetab sinna pärja Eestit külastav Moskva ja kogu Venemaa patriarh Kirill.
Lisaks Lindamäel toimuvale mälestusüritusele korraldavad erinevaid mälestusüritusi ka vabaühendused. Kell 13 kutsuvad Inimõiguste Instituut, Sihtasutus Unitas, noorteühing Avatud Vabariik, Okupatsioonide Muuseum, MTÜ Tulipisar, Murtud Rukkilille ühing ning Memento Liit kõiki Vabaduse väljakule jagama oma pere küüditamislugusid.
Vabaduse väljakule ning internetikeskkonda www.kogumelugu.ee pannakse Eesti kaart, kuhu kõik Eestis elavad inimesed ja pered saavad märkida oma pere loo kaardile sellesse paika, kus sündmused aset leidsid. Lisaks saab oma pere loo ära märkida saates SMSi tasuta lühinumbrile 16789. Lugude kogumine kaardile algab kell 13 ning lõppeb kell 20. Kaart leiab hiljem koha Okupatsioonide muuseumis.
Vabaduse väljakul jagatakse ka leinapäevaks loodud sümboliga rinnamärki – mustvalget Lootuse lille. Lootuse lillega rinnamärk sümboliseerib leina ja ohvrite mälestamist ning ühtlasi lootust ja meelekindlust, et sarnased teod enam iialgi ei kordu.
Kell 13 avavad kaitseminister Urmas Reinsalu, ajaloolane Toomas Hiio ja kaitseväe peakaplan kolonelleitnant Taavi Laanepere kaitseministeeriumi seinal mälestustahvli represseeritud ja hukkunud kaitseministritele. Samuti mälestatakse vaikusehetkega 14. juuni massiküüditamist.
Algusega kell 16 toimub Jaani kirikus mälestusjumalateenistus originaallaululehe alusel, millega 70 aastat tagasi õnnistati kiriklikult sisse Linda kuju jalamil asuv mälestusplaat küüditamisohvritele.
Okupatsioonide muuseumis avatakse 14. juunil rändnäitus Totalitarianism in Europe. Fascism – Nazism – Communism.
Okupatsioonivõim küüditas 14. juunil 1941 Siberisse üle 10 000 inimese, neist 80 protsenti olid naised, lapsed ja vanurid. Samal ajal korraldati operatsioon ka Nõukogude Liidu poolt okupeeritud Poola aladel, Bessaraabias (tänane Moldova), Leedus ja Lätis. Poliitilised arreteerimised ja mõrvad jätkusid Saksa okupatsiooni aastatel 1941–1944 ja Nõukogude Liidu teise okupatsiooni ajal 1944–1991. Märtsiküüditamise ohvriks langes 1949. aastal üle 20 000 Eesti elaniku, enamik neist olid naised ja lapsed.
