Täna lõppes suurõppus Siil 2015 - loe, mida kaitsevägi sellest õppis

 (8)
Siil 2015. Viimane Lahing
Foto: Sergei Stepanov, NPA

Kaitsevägi tegi täna lõppenud suurõppuse Siil kohta esimese kokkuvõtte nendest õppetundidest ja kogemustest, mida üksused ja väeliigid õppuse ettevalmistamisel ja õppuse kestel said.

Kaitseväe juhataja kindralleitnant Riho Terrase hinnang õppuse strateegiliste eesmärkide saavutamisele oli väga hea, teatas kaitseväe peastaap.

"Me saavutasime oma peamised strateegilised eesmärgid," ütles kindralleitnant Terras. "Formeerimine toimis, kõik üksused saavutasid lahingvalmiduse, 1. jalaväebrigaadi kokkuharjutus andis hea tulemuse ja palju õppetunde, mida analüüsida, Kalevi pataljon sertifitseeriti ja lahkformeerimine toimus kiiresti ja kvaliteetselt. Koostöö liitlastega oli märkimisväärselt edukas ja sujuv. Erinevad väeliigid said oma ülesannetega hakkama."

Õppuse peamisteks eesmärkideks oli kontrollida kaitseväe ja Kaitseliidu üksuste lahinguvalmidust, mille käigus kontrolliti üksuste koosseisude teavitamist, formeerimist, täiend- ja koostegevusõppe läbiviimist, väljaõpet koondumisaladel ja 1. jalaväebrigaadi konventsionaalset lahingtegevust ning koostööd liitlastega.

Ehki formeerimine viidi läbi vastavalt ettenähtud aja piires ja suudeti kõik üksused formeerida ning tagati nende lahingvalmidus, andis Siili esimene etapp kaitseväele mitmeid õppetunde. Nii tuleb kaaluda kuidas vältida liialt pikkade järjekordade tekkimist formeerimiskeskustes ja leida kiiremaid viise reservväelastele relvastuse ja varustuse kätteandmiseks, et üksused oleksid võimalikult kiiresti lahinguvalmis.
Üheks võimaluseks oleks nii-öelda personaalne etteladustamine.

Õppusele eelneval ajal tuleb parandada info liikumist kaitseväe ja reservväelaste vahel, et tagada võimalikult suur osalus õppusel ja et kaitseväel oleks parem ülevaade õppusele tulevatest reservväelastest ja neist, kes on vabastatud ja ka vabastamise põhjustest. Samuti vajab kaasajastamist kutsete väljasaatmise süsteem, mille jaoks on koostöös seadusandjaga vaja muuta formeerimissüsteemi selliselt, et saaks kasutada juba toimivaid e-riigi lahendusi.

Kaitsevägi peab ka õppuste vahelisel ajal hoidma sidet oma reservväelastega, et hoida neid informeerituna nende sõjaaja ülesannetest ja eesseisvatest õppekogunemistest.
Positiivse õppetunnina toimis enne õppust Siil suhtlemine reservväelastega läbi sotsiaalmeedia, mille kaudu said sajad reservväelased, aga ka nende lähedased vastuseid mitmetele küsimustele.

Õppuste ajal vajab täiustamist kaitseväe sidesüsteem ja info liikumine erinevate üksuste ja staapide vahel.

Kaitseväe võime tegeleda mittekonventsionaalsete ohtude ning hübriidsõja rakendamisega meie vastu peab käima ajaga kaasas. Kaitsevägi peab jätkama senist head tööd käimasolevate konfliktide analüüsimisel, kuid leidma täiendavaid mooduseid õpitu praktiliseks rakendamiseks, sealhulgas kogemuse edastamiseks reservväelastele.

Siil näitas, et kaitsevägi peab täiustama meditsiinialast koostööd tsiviilsektoriga, et sõjaolukorras oleks haavatutele ja vigastatule tagatud võimalikult kiire ja heal tasemel meditsiiniline abi.

Kaitsevägi toetab igati plaani hakata tulevikus kompenseerima kõigi õppustel osalevate reservväelaste palgavahet tegeliku palga ja riikliku toetuse vahel, sest iga okas loeb. See on õiglane kõigi reservväelaste suhtes. Kuna tegemist on seadusandluse küsimusega, siis kaitsevägi on siin väga tänulik juba täna neile ettevõtetele, kes on omaalgatuslikult selle vahe kompenseerimise ette võtnud. Kuid, vajadus riikliku reguleerimise osas on olemas.

Selgelt tulid välja kitsaskohad hangete vallas, sest kõik Siiliks planeeritud varustus ei jõudnud riigihangete venimise tõttu õppuse ajaks kohale. Suured hanked on väga keerulised ja erinevad osapooled püüavad erinevate meetoditega neid hankeid võita ja tihti jõuavad vaidlused kohtusse, kus nende menetlemine võtab aega.

Väga selgelt joonistus välja keskpolügooni laiendamise vajadus. Seda eelkõige selleks, et harjutada operatsioone rasketehnikaga kohas, mis on selleks kujundatud, et vähendada tulevikus selliste manöövrite mõju väljaspool polügoone asetsevat alal, kus on liikunud rasketehnika ning mida kaitseväe tsiviil-militaarkoostöö meeskonnad koostöös eraomanike ja eraettevõtetega hetkel tuvastavad ja remondivad.

Täna lõppenud ja kogu Eestit hõlmanud õppus Siil 2015 oli läbi ajaloo kaitseväe suurim. Siil toimus iga-aastase Kevadtormi asemel ja seal osales kokku üle 13 000 reservväelase, kaitseliitlase, ajateenija, tegevväelase ja liitlasriikide kaitseväelase. Õppuse õnnestumisel oli kõige olulisem osa just reservväelasel, kes moodustasid osalejatest üle poole.