Täna kinnitati seitse uut valda, 25 omavalitsust võib oodata sundliitmine

 (17)
Täna kinnitati seitse uut valda, 25 omavalitsust võib oodata sundliitmine
Foto: Sven Arbet

Valitsus kiitis täna heaks seitse valdade ühinemise otsust: kinnitati Elva, Saaremaa, Rakvere, Tapa, Valga, Viljandi ja Vinni valdade moodustamine. Kõige suurem neist on Saaremaa vald, kus on 32 000 elanikku. Seitsmest uuest vallast viies on üle 11 000 elaniku, mis tähendab, et nad saavad seadusega ette nähtud täiendava toetuse.

"See on üks punkt, kus valitsuses peeti pikemat arutelu," märkis peaministri kohuseid täitev tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski. Ta lisas, et vabatahtlike liitumiste faas hakkab lõpule jõudma ja otsuseid liitumiste kohta hakkab lähemal ajal rohkem tulema.

Täna kinnitatud uutest omavalitsustest tõstis Ossinovski esile Saaremaa valda, kus kõik vallad peale Pöide on liitunud, nii et tekkis 32 000 elanikuga Saaremaa vald. Ossinovski sõnul tehakse ilmselt ka Pöide vallale ettepanek Saaremaa vallaga liituda. Riigihalduse minister Mihhail Korb lisas, et Saaremaa vald on ja ilmselt jääbki territooriumilt kõige suuremaks vallaks Eestis.

Vabatahtliku liitumise lõpufaasi jõudmisest ja liitumisotsuste lainest rääkides ütles Korb, et valitsus on tänaseks kinnitanud 12 uut kohalikku omavalitsust, mis ühendavad omavahel 52 vana kohalikku omavalitsust, kuid need on alles esimesed kinnitused. Valitsus plaanib veel kinnitada 29 uut piirkonda, mis ühendavad 82 endist kohalikku omavalitsust.

"17 kohalikku omavalitsust räägivad veel läbi ja üritavad viimase lihvi anda oma lepingutele ja need kinnitada. Võib eeldada, et [vabatahtlikult ühinedes] tekib veel kuus kohalikku omavalitsust," sõnas Korb. Sellisel juhul ühineks vabatahtlikult kokku 151 valda ja tekiks nende asemele 47 uut omavalitsust. Vabatahtlikuks ühinemiseks on jäänud aga veel vaid kaks päeva. Ühinema ei pea ainult need vallad, kelle hingekirjas on enam kui 5000 elanikku.

Seotud lood:

Neli kohalikku omavalitsust taotleb erandit, Korbi sõnul on jutt saartest, kellel on sellele erandile õigus. Peale selle on aga 23 kohalikku omavalitsust, kes erandit ei vaja, kuna täidavad toda 5000 elaniku kriteeriumi. Samas on ka 25 omavalitsust, kes kriteeriumi ei täida, kuid pole läbirääkimisi ühinemiseks teiste valdadega alustanud. Neid 25 omavalitsust võib oodata sundliitmine.

"Piirkondlikud komisjonid, kes olid kogu aeg omavalitsuste ühendamise juures, teevad läbi ministeeriumi valitsusele ettepaneku, millised vallad tuleks omavahel ühendada. Valitsus arutab ettepanekuid ja kui nõustub, siis teeb kohalikele omavalitsustele ettepaneku ühineda," sõnas Korb ja märkis, et kõik vallad, kus on alla 5000 elaniku, saavad kohustuse kolme kuu jooksul naabervaldadega läbi rääkida. Kes omavahel kokku ei lepi, sundliidetakse.

Kui vallad ühineda ei soovi, siis on neil õigus taotleda ka erandit, mille jaoks tuleb esitada argumendid ja oma nägemus olukorrast, misjärel valitsus teeb lõpliku otsuse. Ossinovski aga rõhutas, et näiteks isiklikud erimeelsused vallajuhtide vahel või ajaloolised põhjused pole piisav argument valdade mitteühinemiseks. Küll aga vaadatakse ka seda, et ühinemisel ei tekiks monstrumvalda, näiteks 80 kilomeetri pikkust volaskit.

Ossinovski osutas, et haldusterritoriaalne muutus ehk ühinemine on alles esimene samm. "Uue valitsusega oleme kokku leppinud, et suurendame kohalike omavalitsuste autonoomiat: nii nende rahastust kui ka teiselt poolt neile delegeeritud ülesandeid," lausus Ossinovski, kelle sõnul saavad uued omavalitsused pärast järgmisel sügisel toimuvaid kohalikke valimisi oma kogukonna arendamisse ise rohkem panustada.

"Protsess ei lõpe ühendamisega, ministeerium töötab praegu välja kava, kuidas muuta kohalike omavalitsuste rahastamisskeemi, eesmärgiga suurendada finantsautonoomiat," rõhutas ka Korb, kelle sõnul töötatakse läbi ka ettepanekud, milliseid funktsioone võiks KOVid edaspidi täiendavalt täita. Konkreetsetest plaanidest võib Korbi hinnangul rääkida juba lähikuudel.