Mõlemat asulat läbib põhimaantee tihe transiitliiklus suurusjärgus 8000 sõidukit ööpäevas. Ares ületavad Tallinn-Pärnu-Ikla maanteed bussipeatusse, kooli ja kauplusse suundujad. Kosel on suure liiklussagedusega Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa põhimaantee ja tugimaantee ristmik ning mõlemale poole teed jäävad elumajad ja tootmishooned. „Loendasime maanteed ületavate jalakäijate arvu ja teostasime tegelike kiiruste mõõtmist, mille tulemusena oli selge, et meil tuleb jalakäijate ohutuse tagamiseks rahustada liiklust nii Ares kui ka Kosel püsiva lahendusega,“ ütles Maanteeameti liikluskorraldusosakonna peaspetsialist Siim Vaikmaa.
Kiiruskaamerad toimivad kõige paremini lokaalselt sõidukijuhtide distsiplineerijate ja liikluse rahustajatena lühematel liiklusohtlikel teelõikudel. „Raske jalaga Koselt ja Arest läbisõitjaid uued kiiruskaamerad tõenäoliselt ei rõõmusta, kuid kohalike jaoks on tegu väga oodatud sammuga," tõdes Vaikmaa. Sõidukijuhtide osakaal, kes pole asulasisesest kiiruspiirangust uute kaamerate alas vabatahtlikult kinni pidanud, on märkimisväärne. Vaikmaa tõi välja, et isegi paigaldamisjärgsel testperioodil, kus kabiinid on olnud liiklejatele hästi näha, on iga kaamera registreerinud ööpäevas 90-260 rikkumist.
Maanteeameti liiklusohutuse osakonna juhataja Erik Ernitsa sõnul on ca 30% kõigist hukkunutega liiklusõnnetustest seostatavad kiiruse ületamisega: suuremal kiirusel on keerulisem ohtu märgata ning vähem võimalusi sellele adekvaatselt reageerida. Eriti kriitilise mõjuga on Ernitsa sõnul liikumiskiirus jalakäijatega toimunud liiklusõnnetuste puhul, sest iga lisanduv km/h muudab tagajärjed oluliselt raskemaks. Kui kiirusel 60km/h toimunud kokkupõrge on jalakäija jaoks tõenäoliselt fataalne, siis 30 km/h juures on tal võimalik pääseda ilma tõsisemate tervisekahjustusteta. „Kui samast kohast märkavad ohtu 50 km/h ja 60 km/h liikuvad sõidukijuhid, siis seal, kus aeglasemalt liikunud sõiduk on juba seisma jäänud, on teise kiirus veel 40 km/h – kiirem sõiduk läbib reageerimise ajal, kus aeglustust ei toimi, niipalju pikema distantsi,“ tõi Ernits näite pealtnäha süütust kiiruseületamisest.
Ares alustavad tööd kaks, Kosel üks kiiruskaamera. „Kosel pidime Tartu-Tallinn suunal piirduma kiirustablooga, sest antud asulasisesel lõigul ei olnud kaamerakabiini paigaldamiseks sobilikku füüsilist asukohta,“ selgitas Maanteeameti liikluskorraldusosakonna peaspetsialist Siim Vaikmaa.
Kiiruskaamerate mõõtekabiinid paigaldas riigihanke võitja AS Alarmtec. Lepingu maksumus koos kolmeaastase hooldusega on 97 000 eurot. Kabiinides kasutatakse varem soetatud mõõtesüsteeme, mis roteerivad kõigi kabiniidide vahel perioodiliselt. Kiiruskaamerate asukohtade ette on paigaldatud automaatkontrolli hoiatusmärgid.
