Laupäevases suures ETV eurovalimiste debatis torkas silma see, et väikeparteide esindajate sõnaseadmisoskus jäi üldiselt selgelt alla parlamendierakondade esinumbritele, mis tõmbas alla ka debati üldist kvaliteeti ja jälgitavust.

Tammerk kommenteeris, et ERR-il on siiski eriline kohustus tagada, et valimiskampaani kajastus oleks tasakaalustatud, ehk kaasata kõigi erakondade, kuitahes väikeste, esindatus. "Kui sinna valida vaid parlamendiparteid, võib kohe tekkida küsimus, kas ERR mitte ei takista poliitilise konkurentsi teket," märkis Tammerk.

"Mäletame ju selliseid liikumisi, nagu Rahvakogu ja Harta 12. Seal oli üks oluline teema parlamendiparteide suletus ja soovimatus rahvast kuulata. Parlamendiväliste erakondade kaasamine valimissaadetesse on vähemalt üks võimalus, kuidas võiks aidata kaasa poliitilise konkurentsi olemasolule," selgitas Tammerk.

Tema hinnangul on hea, kui rahvas näeb valimisdebati käigus, et mõni riigikogus mitte esindatud erakond ongi oma staatust väärt: "tühi kott, mis tühi kott." Kui seda võrdlusmomenti üldse mitte pakkuda, jääks Tammerki sõnul õhku kahtlusi ja rahulolematust, et "kartelliparteid" on kogu mänguvälja omavahel ära jaganud.

Reitingud üksi ei loe

"Kui ainult reitingute peale minna, siis võiks kogu aeg poliitikasaadetesse kutsuda kindla peale rahvalemmikuid ja protestihääli koguvaid üksikkandidaate. Avalik-õiguslik meedia peab oma valikutelt olema kõige avatum," rõhutas ta.

Eetikanõunik tunnistas, et nendel valimistel tundus suurtes debattides ülearusena küll Vasakpartei, kellel oli nimekirjas ainult üks kandidaat. "Suurtes debattides peaks olema ikkagi täisnimekirjad," möönis ta.

"Edaspidiste valimiste jaoks võiks ERR arutada, kuidas veel paremini hundid ära sööta ja lambad terveks jätta. See tähendab, et suurtes saadetes oleks rohkem debati elementi, mitte ainult esinejate ärakuulamist, nagu praegu vahetevahel ette tuli," hindas Tammerk.