Tammerk: haiglasse libakõne tegemine oli väga maitselage juhtum
Haiglasse libakõnede tegemine ja pettusega haiglaõelt informatsiooni küsimine on väga maitselage ja õnnetu juhtum, millele on raske õigustust leida, leiab Eesti Rahvusringhäälingu (ERR) ajakirjanduseetika nõunik Tarmu Tammerk.
"Austraalia raadiojaama selgitused on jokk-stiilis: meil on kahju selle pärast, mis juhtus, aga juristid vaatasid asja läbi, me ei ole mingit seadust rikkunud, pilakõned on ju tavaline asi!" kommenteeris Tammerk Delfile. "Minu meelest masendav reaktsioon raadiojaama poolt."
Tammerk möönis, et valenimede all kõnede tegemine on tõepoolest meelelahutusjaamades levinud formaati.
"Vastuvõetamatuks teeb selle pilakõne fakt, et helistati haiglasse ehk asutusse, kus töötatakse inimeste elu ja tervise nimel," põhjendas Tammerk oma arvamust. "See on nagu politseile valeväljakutse tegemine. Päästeteenistus ja haiglad tuleks meelelahutajatel selliste naljade puhul rahule jätta."
Tammerki sõnul puudutab suur probleem raadiojaama vastutust selle õnnetu kõne eetrisseandmise eest. "Tegemist ei olnud otse-eetriga, vaid diskor-saatejuhtide kõne salvestati ning alles järgmine tasand - toimetajad koos juristidega - otsustas, et kõne võib eetrisse lasta küll," avas Tammerk libakõne tagamaid, millest on näha, et kontrollisüsteem jaamas on kõvasti paigast ära.
"Üks libakõnede nn etiketi osa on, et need ei tohi käsitleda olulist või tundlikku infot ega tohi inimest julmalt alandada," selgitas Tammerk üldist tava. "Kui libakõnega õngitsetakse välja mingit tühist informatsiooni ning inimesele öeldakse kohe pärast valekõnet, et tegu oli naljaga, saab inimene ise oma reaktsiooniga seda nalja edasi teha."
Uudishimu ja meelelahutus, mitte ajakirjandus
Tammerk leiab, et antud juhul aga kahjustas raadiojaam oma naljaga kahe meditsiinitöötaja mainet ja edastas avalikkusele patsiendi terviseinfot, mis on teatavasti konfidentsiaalne ega kuulu avalikustamisele. "Selle info edastamiseks polnud raadiojaamal avalikku huvi, oli vaid uudishimu ja meelelahutamise vajadus," lisas ta.
"Mingeid paralleele ajakirjandusega pole siin mõtet tõmmata. Üks asi on puhas meelelahutus, teine aga ajakirjandus," märkis Tammerk. "Antud juhul oli tegu vaid puhtalt meelelahutusega."
Ajakirjanduslikest materjalidest rääkides tõi Tammerk välja ERR hea tava, mis näeb ette, et inimest tuleb telefonivestluse salvestusest informeerida.
Küll lubavad ajakirjanduseetika reeglid üksikutel erandlikel juhtudel kasutada ka selliseid salvestusi, millest ei ole inimest informeeritud. Seda juhul, kui see on ainus viis, kuidas näiteks uuriv ajakirjandus saab avalikkuse jaoks olulist infot kätte saada, lisas Tammerk.
Kaks Austraalia raadiotöötajat helistasid läinud nädalal Londoni haiglasse, esitlesid end kuninganna Elizabeth II ja tema abikaasa prints Philipina ning veensid telefoni vastu võtnud õde, et ta annaks infot hiljuti rasedaks jäänud kuningliku perekonna liikme Cambridge'i hertsoginna Kate Middletoni kohta.
Haiglatöötaja ei saanud pettusest aru ning andis helistajatele info välja. Hiljem tipnes see haiglaõe enesetapuga. Kuigi uurimine alles käib, pole väga suurt põhjust kahelda, et naise enesetapu põhjustas just see libakõne.
