Tammerk: ajakirjandus on varjatult parteiline

“Eesti üleriiklik ajakirjandus on mõnikord varjatult parteiline ning jätab sageli põhjendamatult mulje, nagu oleks Tallinna linn katastroofi äärel,“ leiab rahvusringhäälingu ajakirjanduseetika nõunik Tarmu Tammerk.

“Eesti üleriiklikku ajakirjandust iseloomustab aeg-ajalt varjatud parteilisus,” ütles endine Postimehe peatoimetaja Tammerk intervjuus ajalehele Pealinn. “See lööb eriti välja valimiste eel ja teistel poliitiliselt tundlikel ajahetkedel.”

“Eesti ajakirjandus justkui kõigub kahe hoiaku vahel. Ühest küljest üritatakse olla sõltumatu, mitteparteiline, teisalt aga antakse järele erakondlikele instinktidele või siis omanike ja toimetuse vaimsete liidrite poliitilistele sümpaatiatele. Kui selliseid järeleandmisi tehakse uudiste valiku juures, oleme silmitsi ebaeetilise ajakirjandusega. Näiteks presidendivalimiste eel oli suhteliselt laialt levinud tõsimeelne kõnetus ajakirjanike vahel: kas sina oled juba sel nädalal andnud oma panuse, et Arnold Rüütlit tagasi ei valitaks?”

Tammerk leiab, et ka üldine tonaalsus Tallinna tegemiste kajastamisest jätab ajakirjanduses vahel mulje, et Tallinn on katastroofi äärel. “Merepõhja kukkumast hoiavad Tallinna Nikolai Stelmach, Keit Pentus ja end poliitiliselt määratlenud korrespondendid,” lausub ta. “Oleks normaalne, kui iga Tallinna tänavaauk või tolmupilv ei moonduks ajakirjanduses sõjafilmi lahingukaadriteks. Kui lumi maha sadas (see üks kord märtsikuus), ei olnud Rakvere kesklinna kõnniteel muidu võimalik kõndida kui eesliikuja jalajälgedes. Kas seda kajastati kui maailma lõpu eelset seisundit? Ei. Tallinna kohta käis ajakirjandusest läbi aga peaaegu et erakorralise olukorra eelmäng.“

Tammerki hinnangul võiks ajakirjandus vahelduseks märgata ka värskelt märgistatud jalgrattateid või mugavaid liinibusse, kus selge naishääl lindilt peatusi teatab, nagu välismaal. “Tasakaal on asja nimi,” lausub ta. “Mu meelest võiks mõned üleriiklikud meediaväljaanded oma loomingut analüüsida, et näha: kramplik vigade otsimine Tallinna linnavõimu tegevusest muutub koomiliseks ja teeb lõpuks ka nende enda professionaalsele mainele kahju.”

Tammerk toob intervjuus ka näiteid kallutatud meediakajastustest, mis on kahjustanud kogu ajakirjanduse mainet. “Ebameeldiv üllatus oli 2003. aasta riigikogu valimiste eelne kajastus,” meenutab Tammerk. “Ei uskunud, et teatud osa üleriiklikust ajakirjandusest nõnda kõvasti ise oma sümpaatiatega kampaanias osalema hakkab. Liiga palju kumas läbi, et parempoolsed erakonnad peavad võitma. Siis veel abilinnapea Panovi juhtum jms.”

Tammerki hinnangul oli ka 2006. a presidendivalimiste eel oli liiga palju samasugust ebaprofessionaalsust. “Kui ajakirjandus on jalgupidi poliitikas, on see ebaviisakas ja kindlasti ka ebademokraatlik,” lausub Tammerk. “Ses mõttes oli hämmastav, milline hoogne ümbersünd oli ajakirjanduses toimunud nüüd maikuus, kui märgiti Arnold Rüütli 80. sünnipäeva. Justkui oleks ta kogu aeg meedia suur lemmik olnud.”