Tamkivi: kliimasoojenemist tuleb võtta tõsiselt
Käesoleval nädalal algas Taani pealinnas Kopenhaagenis ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi 15. ja Kyoto protokolli osaliste koosoleku 5. istungjärk. 16.–18. detsembrini saavad samas linnas kokku keskkonnaministrid ja riigipead. Delfi küsis keskkonnaminister Jaanus Tamkivi käest, mida on Eestil nimetatud konverentsilt oodata ning kuidas me oleme kliimamuutuste vastu võitlemisel hakkama saanud.
Millised on Eesti positsioonid kliimakonverentsile minnes? Millest teie kavatsete seal rääkida?
Uus kliimakokkulepe peab olema kõiki riike hõlmav ja ambitsioonikas. Kõik riigid, va kõige vähem arenenud riigid, peaksid saama siduvad eesmärgid ning võtma kohustuse panustada mitmekülgselt
kliimamuutustega tegelemisse. Ülimalt tähtis on saada kaasatud kõik suurriigid nagu USA, Hiina, India ja Venemaa, kes nelja peale põhjustavad üle 50 protsendi kõikidest kasvuhoonegaasidest.
Tahan kliimakonverentsil anda ülevaate sellest, kuidas on Eesti siiani Kyoto protokollist tulenevaid tingimusi täitnud ja millised eesmärgid meil endil tulevikuks seatud on.
Millised konverentsi teemad või otsused Eestit kõige rohkem võivad mõjutada?
Olulisemad on kindlasti rahastamisega (nn “kliima-abi” arengumaadele) seotud küsimused ja see, millises CO2 heitkoguste vähendamise osas lepivad kokku EL riigid.
Milline on teie meelest kõige parem energeetiline alternatiiv põlevkivile?
Minule kui keskkonnaministrile on kõige mõistlikumaks alternatiiviks kindlasti taastuvenergiaallikate kasutamine, iseasi, kas sellega saab tagada Eestis ka piisava energiavarustatuse.
Kas tuumaenergia on teie arvates üks vahenditest võitluses kliimasoojenemisega? Kui on, siis kui oluline?
Jah, kindlasti on oluline. Suured energiavõimsused on võimalik saada just tuumajaamadest. Selge on see, et mujal maailmas on tuumaenergia leidnud järjest enam rakendamist.
Kas maailma riigid teevad kliimasoojenemisega võitluseks praegu piisavalt? Paljud lepped ja konverentsid on tihti jätnud “kosmeetilise” mulje — kas oleks äkki vaja kiiremaid ja radikaalsemaid otsuseid?
ÜRO-sse kuulub tänase seisuga 194 liikmesriiki ja seega on mõistetav, et ühiste seisukohtade kujundamine võtab hulga aega ja konsensuse saavutamine (eelkõige arenenud riikide arengumaade vahel) on tihti keeruline.
Kas Kyoto protokoll on ennast õigustanud? Kuidas hindate Eesti panust Kyoto protokolli täitmisse?
100% mitte, sest nii mõnedki arenenud riigid ei ole täitnud oma kohustusi. Eesti on oma kohustused täitnud ja enamgi…
Kas usute, et kliimasoojenemine on inimtegevuse tagajärg? Kui suure osa kliimamuutusest põhjustab inimene ja kui suures osas on tegu meie planeedi loomuliku arengufaasiga?
Inimtegevuse mõju kliimamuutustele on kindlasti olemas, kuid kui suur see täpselt on, seda ei ole kahjuks võimalik veel hinnata.
Mitmed teadlased ja arvamusliidrid on inimese põhjustatud kliimasoojenemise ideed teravalt kritiseerinud. Mõni väidab isegi, et tegu on suure vandenõuga, mille eesmärgiks on majanduslikud mahhinatsioonid (äri kvootidega jne). Mida vastaksite sellistele skeptikutele?
Neil on loomulikult õigus oma arvamusele. Samas näitavad ilmavaatlused ja kliima jälgimine selgelt, et nii kiiret kliimasoojenemist pole maakeral toimunud 1000 aasta jooksul. Kliimasoojenemisest tulenevaid kiireid muutusi tuleb võtta tõsiselt, sest inimestel ei jää piisavalt aega nende muudatustega kohanemiseks.
Kuidas saaks tavaline Eesti elanik kliimasoojenemise vastu võidelda? Kas te ka ise elate igapäevaselt nende põhimõtete järgi?
Oluline on vähendada energia tarbimist, seega tuleks elektrit ja kütust kasutada võimalikult säästlikult. Püüan ka ise nende põhimõtete järgi elada.
Pikemalt saab kliimakonverentsil arutatavate küsimustega tutvuda SIIN.
