Eesti keerab kella tund aega tagasi ööl vastu 30. oktoobrit koos Euroopa Liidu 24 liikmesriigiga. Tolle öö on talveajale üleminekuks valinud ka Venemaa ning enamik SRÜ riike, kirjutab SL Õhtuleht.

Taoline sügisel vööndiaega tagasi ja kevadel tunni võrra edasi kellakeeramise kord kehtib aastast 2002, kuigi vahepeal ei peetud Eestis suveaega tarvilikuks. Suveaega minek võeti taas ette sellepärast, et valitsuse kinnitusel andvat see majanduses märgatavat kokkuhoidu.

“Ökonoomiast siin küll palju rääkida ei saa,” arvab Andres Tarand. Tema väitel on Eesti talvepäev niigi lühike ja kellanügimisega seda ei pikenda. “Pigem mõjutab see Kesk-Euroopat.”

Eesti aga kellakeeramisest ei pääse, sest meil tuleb Euroopa Liiduga nõustuda, sest suured elektritarbijad dikteerivad oma.

Suveaega nõudvat Saksamaa (seal see idee 1916 sündiski) ja Prantsusmaa.

Tarand pakub, et talveajale võiks minna juba kuu aega varem — 23. septembril ehk sügisesel pööripäeval. “September on valgem ning see annaks rahvale harjumiseaega,” arutleb ta. “Oktoobris on ka vööndiajaga õhtud pimedad ning šokk oleks väiksem.”

Ka aastaid kellakeeramise vastu võidelnud Tartu Ülikooli emeriitprofessor Selma Teesalu on sellega päri. “Kellakeeramine septembri lõpus mahendaks üleminekuaega,” arvab ta.