Talumees varjab sõjahaudu

Lõuna-Eesti taluperemees keeldub välja andmast temale kuuluvasse metsa Teise maailmasõja ajal maetud ligi saja sõduri säilmeid ning nõuab Saksa riigilt nende eest miljon krooni.

"Sakslased põletasid talu sõja ajal maha ja nüüd nõuame nendelt selle eest miljonit," lausus Tartumaal Rasina lähedal asuva talu peremehe Vello Koosapoja väimees, kes keeldus Eesti Päevalehele oma nime ütlemast. "Maksavad miljoni, saavad ka kaevata."

Ta lisas, et enne oma surnute välja kaevamist võiksid sakslased tagasi tuua tema sõja ajal kadunuks jäänud vanaisa surnukeha.

Langenute Sõjakalmude Otsimise ja Hooldamise ühingu esimehe Ville Drevingu sõnul käis ta Koosapoja käest surnute välja kaevamiseks luba küsimas juba eelmise aasta jaanipäeva paiku, kuid juba siis teatas taluperemehe väimees, et kaevata ei tohi.

Dreving meenutas, et siis lubas väimees matmispaiga korda teha ning talust turismitalu teha, kavatsedes omakseid mälestama tulevaid sakslasi seal toita ja majutada.

"Ma olen 2500 meest välja kaevanud ja ümber matnud, aga sellist asja näen ma küll esimest korda," rääkis Dreving. "Ma saan aru kui venelased ütleksid, et tegu on fašistidega ja ei luba, aga et üks eestlane niimoodi käitub, on arusaamatu."

Drevingu sõnul saaks ta talumehest aru, kui sõdurid oleks maetud näiteks tema viljapõllule või koduhoovi. Hauad on aga teest mitmesaja meetri kaugusel soises metsas, mida maaomanik mitte kuidagi ei kasuta.

Eestis sõdurite väljakaevamisi korraldav Saksa poole koordinaator Thomas Schock lubas Koosapojaga veel läbirääkimisi pidada ning lootis nendega kokkuleppele jõuda.

"Võib-olla saavad nad kompensatsiooni üleskaevatud maa eest, aga miljon krooni see küll ei ole," ütles ta. "Kui nad ei nõustu, siis peavad nad elu lõpuni surnuaial elama."

Lõuna-Eestis sõdurite matmispaikade otsimisega tegelev muinsuskaitseinspektsiooni Võru inspektor Arnold Unt lisas, et kadunukeste pealt teenimine on ennekuulmatu.

"Tegemist on labase rahahimuga," ütles Unt. "Elatakse vaeselt, midagi teha ei osata ja nüüd loodetakse, et saadakse ilma näppu vastu näppu löömata üleöö rikkaks."

Muinsuskaitseinspektsiooni asedirektor Anton Pärn lausus, et ükski välispartner ei võtaks Eestit enam tõsiselt, kui Rasina küsimus lahendamata jääb ning lisas, et ilmselt tuleb maaomanikuga veel kord kokku saada ning kaevamisluba siiski saada.

Justiitsministeerimi asekantsleri Priidu Pärna sõnul on põhiseaduse järgi eraomand puutumatu ning ükski seadus ei kohusta praegu maaomanikku sakslasi sinna kaevama lubama.

Ta lisas, et proovida võiks maaomanikelt kohtu kaudu laipa kui asja tagasi nõuda. "Siin on ainult küsimus selles, kas Eesti kohus loeb laiba asjaks või mitte, ja see oleks väga huvitav kohtuasi," ütles Pärna. "Kesk-Euroopas on selliseid kohtuasju olnud ning laibad on tagasi saadud."