Siseminister Seppiku eesmärk on testida kõigi jõu- ja päästestruktuuride koostööd suurkriisi ajal, sest välisekspertide hinnangul põhjustas eriteenistuste umbusaldus päästeametnike vastu 26. oktoobril Moskvas rohkem kui saja pantvangi hukkumise.
Eesti politsei on korraldanud seni pantvangiõppusi kaaperdatud reisilennuki ja autobussi või terroristide hõivatud saatkonnahoone vabastamiseks, päästeamet on harjutanud suurõnnetuste likvideerimist.
Igapäevases politseitöös seisavad võimud vastamisi peamiselt vaid tasakaalutute peretülitsejatega, kes külmrelvadega ähvardades takistavad oma laste või naise korterist lahkumist.
“Pantvangikriis, kus sajad inimesed satuvad terroristide võimu alla ja valitsus seisab silmitsi mingite poliitiliste nõudmistega, tekitab meile aga täiesti erineva olukorra,” tunnistas Timberg. Timbergi juhtimisel mängivad jõuametid alguses paberil, hiljem aga välitingimustes läbi nii eriüksuste kasutamise kui ka pääste- ja meditsiinimeeskondade tegutsemise olukorras, kus korraga tekib suur hulk kannatanuid.
Õppus testib ka eriüksuste valdavalt politseilist varustust, mis mitme eksperdi hinnangul jääb nõrgaks aga poolmilitaarsete terrorigrupeeringute vastu.
Pole teada, kas politsei löögiüksuse K-komando ja kaitsepolitsei väikese erigrupi kõrval kutsub Timberg õppusele ka kaitseväes tekkiva eriüksuse, et need kolm erinevat meeskonda saaksid harjutada kokkumängu.
