Lasteaia direktor Triinu Kotka sõnul leidsid lapsed süstla lasteaia hoovist aia äärest ning kaks last proovisid end süstlaga torgata, aga kuna kindad olid käes, siis süstal läbi naha ei tunginud.

Õhtul enne lastega tuppa minemist avastas õpetaja ühe tüdruku süstlaga. Süstal visati ära ning kuna lapsed ei öelnud õpetajale, mida nad süstlaga tegid, ei pidanud õpetaja vajalikuks kehavigastusi kontrollida.

Õpetaja rääkis süstlaga tüdruku emale antud juhtumist ning kodus rääkis tüdruk emale, et ta oli koos ühe teise lapsega proovinud end süstlaga torgata. Ema teatas sellest lasteaiale, lasteaiakasvataja helistas omakorda teise lapse emale ja mõlemad emad käisid oma lastega traumapunktis. Tegu oli õnneliku õnnetusega, arstid ei leidnud kummaltki lapselt nahavigastusi.

Kotkas lausus, et süstal oli vana ning oli tõenäoliselt vihmadega nähtavale ilmunud. „Käisin süstlavahetuspunktis ja nad arvasid, et see on nende oma,“ rääkis Kotkas. Nimelt asub lasteaiast sajakonna meetri kaugusel MTÜ Convictus süstlavahetuspunkt narkomaanidele.

Convictuse süstlavahetusteenuse projektijuht Olga Zaimintseva lausus, et on vahejuhtumist kuulnud, ent samas ei tahtnud ta kogu vastutust vaid süstlavahetuspunktile võtta. Süstlavahetuspunkt avati eelmise aasta veebruaris, aga Zaimintseva sõnul oli sealkandi ka enne palju süstlaid.

Kui süstlavahetuspunkt asub aadressil Lastekodu 6, siis Zaimintseva teadis rääkida, et ühes kõrvalmajas elab narkodiiler. Ta pidas täiesti võimalikuks olukorda, kus narkomaan käis süstlavahetuspunktis süstla järel, hankis seejärel diilerilt narkootikumi ja käis lasteaia kõrval end süstimas, visates süstla seejärel lasteaia hoovi.

Zaimintseva lausus, et iga maha visatud süstla kohta toovad narkomaanid süstlavahetuspunkti tagasi sadu süstlaid. „Ega süstlaid pole vaid meie punkti ümber, neid võib leida igast hoovist, me ei avasta siin Ameerikat. Süstlaid on igal pool,“ lausus Zaimintseva.

Tema sõnul ei saa süstlavahetuspunkti töötajad käia iga süstla saanud inimese kannul ja vaadata, mida ta süstlaga teeb. Süstlavahetuspunkti töötajad küll käivad ümbruskonda süstaldest koristamas, aga kogu aeg ei saa kontrollida, et ühtegi süstalt kuhugi ei jäeta, põhitööd tuleb ka teha.

Mardi lasteaia hoovist on ennegi süstlaid leitud ning õnnetuste vältimiseks oli majahoidjal kohustus iga päev hoovi ohtlike leidude avastamiseks kontrollida. Peale esmaspäevast vahejuhtumit pandi majahoidjale töökohustus kontrollida lasteaia hoove mitu korda päevas.

Lasteaia töötajad ja lapsevanemad on toimunu pärast väga mures ja tahavad, et süstlavahetuspunkt koliks ära. Lasteaed on oma murega juba varem pöördunud linnavõimude poole, lapsevanemad on kaevanud sotsiaalministeeriumi ja tervise arengu instituuti, aga süstlavahetuspunkt pole kuhugi liikunud.

Zaimintseva ütles, et nad ei saa kuidagi ära kolida, sest ka narkomaanid elavad kesklinnas ja seega ei saa süstlavahetuspunkt kolida kuhugi äärelinna, kus narkomaanid ei käi. Tema sõnul rääkisid nad sama ka oktoobris lasteaia töötajatele ja lapsevanematele, sest ka siis oli süstlavahetuspunkti ärakolimise nõue teravalt üleval. Nimelt nägid tollal lasteaia töötajad lasteaia lähedal süstivaid narkomaane ja see ei meeldinud neile.

Zaimintseva sõnul tegid nad siis seminari narkomaania kohta, rääkides näiteks sellest, kui tõenäoline ikkagi on vana süstla leidmise korral nakkuse levik. Talle tundus, et osades küsimustes lasteaia inimesed mõistsid süstlavahetuspunkti inimesi, aga teistes küsimustes jäid mõistmatuks.

Kotka sõnul arutavad süstalde küsimust ka lasteaia õpetajad ning õpetajad selgitavad täiendavalt lastele, kuidas käituda süstalde taoliste ohtlike leidudega ning viivad lastega veel kord läbi sellekohaseid õppemänge. Ka lapsevanemad võiksid tema sõnul lapsi süstalde teemal põhjalikumalt õpetada, sest süstlaid võib tõesti leida igalt poolt.

Ta aga kahtles, kui palju õpetamine aitab, sest lapsed käituvad impulsiivselt. „Esimese asjana ikka kiputakse kätte võtma ja hüüdma, et ma leidsin miskit,“ nentis Kotkas.