Tallinnas toimus 24. üldlaulupidu

Tallinnas toimus laupäeval ja pühapäeval 24. üldlaulupidu, mis jätkas 135 aastat tagasi, 1869. aastal alanud laulupidude traditsiooni.

Kontserdi lõpukõne pidas peaminister Juhan Parts, kes nimetas toimunut võimsaks. Ta nentis, et laulupidu on eestlaseks olemise rituaal, mis aitab rahval ühte hoida ja kultuuri säilitada.

Laulupeo avakõne pidas laupäeval president Arnold Rüütel. Ta ütles, et just tänu laulule sai eesti rahvas kunagi rahvuseks ja riik vabaks.

Rüütel nentis, et kuigi vabas Eestis on olnud vaid seitse laulupidu, on laulupeod alati olnud märk meie kultuuri püsimisest ja rahvustunde väljendus. Ta meenutas Gustav Ernesaksa poolt Lydia Koidula sõnadele loodud laulu “Mu isamaa on minu arm” tähendust rahvustunde säilimisele.

Laulupeol osales enam kui 21 000 inimest, neist 18 000 olid lauljad. Peo kunstiline juht oli Alo Ritsing ja esimese kontserdi peadirigent Eri Klas.

Laulupeotule süütas pidude kauaaegne korraldaja Ilmar Moss, ühtlasi avati mälestusmärk laulutaat Gustav Ernesaksale.

Pühapäeval käisid pidu vaatamas Läti president Vaira Vike-Freiberga, tema Soome kolleeg Tarja Halonen ning ning Euroopa Komisjoni president Romano Prodi.

Möödunud aasta sügisel arvati Eesti laulu- ja tantsupeo traditsioon UNESCO kultuuripärandi nimekirja.