Tallinna munitsipaalpolitsei ameti pressiesindaja Meeli Hunt ütles Delfile, et pole teada, millal amet Eesti Päevalehes kajastatud kohtuotsusega seoses oma lõpliku seisukoha kujundab. „Erinevad ametid ja linn, kes on selle teemaga seotud, peavad nüüd nõu pidama.”
Kuni linn pole andnud teistsugust korraldust, kontrollitakse reisijaid edasi ja piletita sõitjatele tehakse trahvi. „Praegu lähtume ikka 21. märtsi määrusest. Seaduse tegijad nüüd otsustavad, mida edasi teha,” ütles Hunt.
Tallinna transpordiameti juhataja Andres Harjo ütles Delfile, et tema hinnangul ei tuleks rääkida üldsegi tasuta sõidu õigusest, vaid sõidusoodustusest. Sõidusoodustus pole tema sõnul aga absoluutne õigus, vaid selle saamiseks tuleb reegleid täita, mis Tallinnas tähendab ühiskaardi piiksutamist.
Harjo märkis, et ühistranspordi seadus annab omavalitsusele õiguse kehtestada sõidu eest tasumise kord, mida on Tallinnas tehtud volikogu määrusega. „Kui rääkida ühiskaardist ja selle valideerimisest, siis volikogu määrus räägib ka sellest, et ühiskaart iseenesest ei ole sõidupilet ega muu sõiduõigust tõendav dokument. Ehk kui isik andmekandja valideerib, siis tekib talle sõiduõigus ehk n-ö nullpilet.”
Ühistranspordi seadust tuleks täpsustada
Kohus leidis, et tasuta sõidu õiguse tõestamiseks peaks piisama ID-kaardist ja isikustatud ühiskaardist. „Siin ongi see asi, et kuidas käsitleda. Kas me räägime tasuta sõidu õigusest või sõidusoodustusest ja selle tõendamisest. Korrektsem oleks rääkida tallinlase sõidusoodustusest. Seaduses tuleks täpsustada, et sõidusoodustus ei ole absoluutne, selle saamiseks tuleb ka midagi teha, mille otsustab kohalik omavalitsus.”
„Tõsi, ühistranspordi seadus ei räägi sõitude valideerimisest, vaid endiselt sõidupiletite komposteerimisest. See kõik tuleks ümber teha, et kõigil oleks need asjad üheselt arusaadavad. Ma arvan, et ühistranspordi seadust tuleb kindlasti täpsustada, aga kindlasti tuleb ka läbi analüüsida seda, mis argumentidega pooled kohtus esinesid,” ütles Harjo.
Teine võimalus seaduse muutmise kõrval on Harjo sõnul otsus kõrgema astme kohtusse edasi kaevata. „Kindlasti on kaks varianti: kas tuleb õigusakte muuta, nii et asi veel selgem oleks, või siis teine võimalus – tõesti midagi muud teha. Alati on võimalik otsus järgmises astmes vaidlustada, täiendavaid argumente tuua, oma mõtteid kaitsta – kõik need võimalused on olemas,” sedastas Harjo.