“Eriti keskkonnavaenulik on kokkuriisutud lehehunnikute põletamine, kuna vanad puulehed kärssavad mitu päeva, saastavad õhku ja ohustavad seega otseselt inimeste tervist,” ütles Tuppits Raepressi vahendusel.

Oksi ja immutamata puitu võib põletada selleks kohandatud mittepõleval alusel või kuivanud taimestikust puhastatud mineraalpinnasel tuletöö üle järelevalvet teostava isiku juuresolekul. Käeulatusse tuleb varuda esmased kustutusvahendid (nt tulekustuti, ämber veega, kustutusluuad).

Tule tegemise koht peab paiknema vähemalt 15 m kaugusel mis tahes ehitisest või põlevmaterjali lahtisest hoiukohast ja vähemalt 30 m kaugusel metsast. Tuld võib teha väljaspool ehitist tuule kiirusel kuni 1,5 m/sek. Arvestama peab lõkkest lenduda võivate sädemetega.

Lõkke tegemisel tuleb veenduda, et tekkiv suits ei häiriks teisi inimesi ja liiklust. Pärast tule tegemist tuleb põlemisjäägid hoolikalt kustutada veega ülevalamise või mulla või liivaga katmise teel.

Oluline on jälgida, et lõkkest ei saaks alguse kulupõleng. „Munitsipaalpolitsei suhtub kulupõletajatesse erilise rangusega ja kasutab nende korralekutsumiseks kõiki seadustega ettenähtud vahendeid,” ütles Munitsipaalpolitsei ameti juhataja Kaimo Järvik.