Tallinnas on haigestumise tipp ületatud. Kõlvart on valmis uuel nädalal Tallinna väljumisstrateegiat koos kuupäevadega tutvustama
"Loomulikult peame lähtuma siinjuures Vabariigi Valitsuse otsustest, ent samas tuleb meil arvestada ka Tallinna omapäraga. Siin elab võrreldes teiste omavalitsustega kõige rohkem elanikke ja on ka kõige suurem rahvastikutihedus,“ ütles linnapea Mihhail Kõlvart tänasel pressikonverentsil.
„Seepärast ei saa me liikuda samas tempos teiste kohalike omavalitsustega. Me tegeleme strateegilise lähenemisega ja väljume kriisist konkreetse plaani alusel, mis hõlmab nii ajalist graafikut kui ka konkreetseid tegevusi. Järgmine nädal oleme selle plaaniga ka valmis välja tulema.“
Kõlvarti sõnul analüüsiti põhjalikult ka välijõusaalide avamist alates 2. maist ning jõuti ühisele seisukohale, et linn ei ole veel valmis jõulinnakuid avama.
„Me ei ole valmis tagama neid nõudeid, mis on ette kirjutanud, sest Tallinna puhul ei ole reaalne tagada jõuseadmete pidevat desinfitseerimist. Tallinnas on 55 jõulinnakut ja trenažööre tuleks puhastada pärast iga kasutuskorda,“ märkis Kõlvart.
„Meie väljumisplaan hõlmab kindlasti ka neid kuupäevi, millal avame nii spordiväljakud kui ka laste mänguväljakud ning koerte jalutusväljakud.“
Terviseameti kriisistaabi meditsiinijuht doktor Arkadi Popovi sõnul on Tallinnas haigestuimse tipp selja taha jäänud. „Kui veel eelmisel nädalal oli tõsine mure, kuidas käituvad meie haigestumise kõverad – kas nad kasvavad või stabiliseeruvad, siis tänaseks on mõningane positiivne dünaamika,“ selgitas Popov. Tema sõnul juhtus see 16-21 aprillil.
„Kui veel möödunud nädalal oli 50+ vanusegrupis enam nakatunuid, siis tänaseks on see vanusegrupp langustrendis. Kui haigestumise kõveraid vaadata, siis Tallinnas on nakatunud patsientide sagedus üks nakatunu 3000-st.“
Tallinnas on praegu 140 nakatunut, kes on epidemiloogide jälgimise all. Lisaks on 175 inimest, kes on lähikontaktsed nakatunutega ja keda ka jälgitakse.
Samas toonitab Popov, et kindlasti ei ole praegune veel ideaalne olukord ja seda jälgitakse. „Probleemiga tuleb jätkuvalt täie tõsidusega tegeleda,“ rõhutas Popov.
„Mis aga puudutab üritusi ja planeeritavaid teatud leevendusi, siis palun kasutada kainet mõistust ja järgida reegleid. Kui treenerid tahavad korraldada treeninguid vabas õhus, siis tuleb valida sellised spordialad, mis ei soodusta viiruse levikut. Ehk kus oleks võimalik tagada piisavat distantsi,“ rõhutas Popov.
Põhja prefektuuri Kesklinna jaoskonna ennetus- ja menetlustalituse juht, politseikolonelleitnant Jelena Mirošnitšenko rõhutab siinkohal, et piirangute leevendamine ei tähenda vabadust teha kõike, sest see on oht viirusleviku kasvuks. “Eriolukorra ajal on politsei Tallinna tänavatel patrullide arvu tõstnud 25 protsenti. See tähendab, et Tallinnas ja Harjumaal tagavad ööpäeva jooksul avalikku korda kuni 60 patrulli,“ sõnas Mirošnitšenko.
„Politsei soovitus nii eelolevaks pikaks nädalavahetuseks kui ka järgnevateks on mitte koguneda suurtes seltskondades, sest rahvarohked kogunemised on selge oht viiruse edasiseks levikuks. Kuigi noored võivad haiguse kergemini läbi põdeda, on nad siiski potentsiaalsed viirusekandjad, kes võivad anda viiruse edasi oma vanematele või vanavanematele.“
