Tallinnas läheb kitsaks

 (133)
Tallinn
Foto: DELFI

Tallinn soovib tõsta linna asustustihedust, sest muidu kolivad maksumaksjad elama linnalähivaldadesse.

“Kui sõita näiteks kesklinnast Pirita poole või lennujaama suunas — meil on palju asustamata piirkondi, asustustiheduse tõstmine ei tähenda parkide ega haljasalade kallale minemist,” nentis abilinnapea Peep Aaviksoo esmaspäeval ajakirjanikele. „Trammiga kaks peatust tööle sõita on mugavam kui Keilast või Kiilist või Jürist tulla.”

Aaviksoo ei näe ka midagi halba mereäärse täisehitamises „Kui käisin Ateenas, siis neil oli väga ilusasti mereäärne täis ehitatud,” lausus abilinnapea ning nentis, et eestlastel rikub kadedus naabri üle paljud head plaanid.

Tallinna kesklinna mahub veel mitu tornmajatäit kortereid ja büroosid, seetõttu on antud roheline tee Tartu mnt läbimurde kohta ja Maakri tänava piirkonda uute kõrghoonete ehitamiseks.

„Tallinn peaks olema atraktiivse kaasaegse arhitektuuriga linn,” toonitas Aaviksoo. „Praegused kuus-seitse kõrghoonet pole kindlasti piisav Tallinna City jaoks.” Sellesse piirkonda on kerkimas veel neli-viis uut kõrghoonet, lisas ta.

Seetõttu ongi vaja ühtseid reegleid, mis määraks, kui kõrget hoonet võib Tallinna ehitada. Tallinna säästva arengu ja planeerimise amet on koostanud lähteülesande teemaplaneeringule kõrghoonete paiknemisest Tallinnas. Planeeringu peab heaks kiitma volikogu.

Selle kohaselt peab vanalinn jääma Tallinna siluetis domineerivale kohale. Vanalinn peab olema vaadeldav igast punktist. Seetõttu peavad säilima nn vaatekoridorid.

Linna väljakujunenud piirkondades tuleb hoonestustingimuste määramisel lähtuda olemasolevatest hoonestuse keskmistest näitajatest.

Linnakeskuses tuleb piiritleda kompaktne ja ümbritsevast hoonestusest kõrgem ärikeskuse ala (alad).

Kõrgemate hoonete asukohaettevõtted peavad olema põhjendatud ka sellega, et nende ehitamisega ei kaasne linna teedevõrgu olulisi ümberehitusi ega ei suurene oluliselt ümbritsevate teede ja tänavate liiklus- ja parkimiskoormus.

Olemasolevast erinevate üldiste hoonestustingimuste määramisel tuleb arvestada uue hoonestuslaadi sobivust naabruskonna hoonestusega.

Kõrghooneks loetakse projekteerimisnormides kaheksa-korruselist hoonet. Õigusaktidega pole Eestis kõrghoone mõiste määratud.