Tallinna volikogu mõistis hukka riigikogu otsuse
"7. aprillil 2010 vastu võetud riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvate teiste seaduste muutmise seadus on vastuolus nii elanike pikaajaliste vajaduste kui ka kohalike omavalitsuste põhiseadusest tulenevate õigustega," leitakse pöördumises.
"Tallinna linnavolikogu on seisukohal, et vabariigi valitsusel tuleb enne pensioniea tõstmist välja töötada uute töökohtade loomise ja tööhõive tagamise perspektiivne programm, mis suurendaks elanikkonna sotsiaalset turvalisust.
Samuti peab volikogu tähtsaks terviseedendamise programmi väljatöötamist koos realistlike abinõudega keskmise eluea ja tervelt elatud aastate pikendamiseks. Praegu on Eesti nende näitajate osas Euroopa Liidu viimaseid. Sellises olukorras ei ole pensioniea tõstmisega täidetav seaduse eesmärk – suurendada maksumaksjate hulka. Vastupidi, seadus toob kaasa suurema vajaduse sotsiaalabi järele.
Taastamist vajab Eesti rahvastikutervise arengukava kuni aastani 2020, mille täitmist viimastel majanduskriisi aastatel on kahetsusväärselt kärbitud. Tingimata on vaja luua tööõnnetus- ja kutsehaigus-kindlustussüsteem, mis motiveeriks tööandjaid parandama töötingimusi ja töötervishoidu.
Vajadus on tööpensionide süsteemi järele, mis näeks ette halbade töötingimuste tõttu varasema pensionilemineku õiguse eraldi kindlustamist. Kui eelnevad sammud astutud, siis võiks kaaluda Euroopas üha enam levivat paindlikku pensioniea süsteemi, mille puhul iga inimene valib ise oma tervise, tehtava töö ja saadava tulu alusel pensionile jäämise aja.
Alles pärast süsteemsete abinõude rakendamist tööhõive ja rahvastiku tervise parandamiseks on võimalik püstitada küsimus pensionieast. Pensioniiga tuleb seada sõltuvusse tööstaažist ja laste arvust, mis võimaldab tagada Eesti rahva püsimajäämist ning hindab vääriliselt lapsevanemate panust ühiskonda.
Ühtlasi on möödapääsmatu järgida Eesti vabariigi põhiseadust, mille kohaselt võib kohalikule omavalitsusele panna kohustusi ainult seaduse alusel või kokkuleppel kohaliku omavalitsusega. Seadusega kohalikule omavalitsusele pandud riiklike kohustustega seotud kulud kaetakse riigieelarvest. Tõstes pensioniiga ilma eelnimetatud meetmeid võtmata, suurendavad sellega kaasnevad tagajärjed (sotsiaalteenuste nõudluse kasv) märgatavalt omavalitsuste kulutusi. Riigikohtu 16. märtsi 2010 otsusest selgub, et põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistatakse õigusaktid, mis panevad omavalitsustele täiendavad riiklikud kohustused ilma rahastamiseta riigieelarvest.
Kui 2002. aastal jõustunud pensionikindlustuse seadusele eelnes aastatepikkune arutelu ja põhimõtetes saavutati konsensus, siis nüüdsed muudatused jõustati ilma aruteluta mõne nädalaga. Igasuguse seaduse vastuvõtmine pole mõeldav eelneva põhjaliku analüüsita regulatsiooni võimalikest tagajärgedest. Kõiki elanikke puudutavate küsimuste otsustamisele, nagu seda on pensioniea tõstmine, võiks aga eelneda rahvahääletus, mille tulemused oleksid riigivõimule siduvad.
Eelnevast tulenevalt pöördume vabariigi presidendi poole ettepanekuga mitte välja kuulutada riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvate teiste seaduste muutmise seadust ning kutsume Riigikogu üles seda seadust kehtetuks tunnistama."
Linnavolikogu Reformierakonna fraktsiooni hinnangul on pensioniea tõusu aruteluks tänaseks kokku kutsutud linnavolikogu istung ebaõnnestunud katse juhtida tähelepanu kõrvale linna tegelikest probleemidest.
