Tallinna Vesi: Ülemiste keskuse uputuse põhjus on ostukeskuses endas

Suure vihmasaju järgselt üleujutatud Tallinna tänavad ning Ülemiste keskus on tekitanud pealinlastes hulga pahameelt. Tallinna Vesi selgitab, et tegemist on eriolukorraga ning lisab, et linnale suuremaid äravoolukanaleid ehitada pole mõttekas. Ülemiste keskuse uputamise küsimus jääb lahendada aga ostukeskusele.

Seoses tänase suure uputusega Tallinna tänavatel ja Ülemiste keskuses, esitas Delfi kolm olulist küsimust AS-ile Tallinna Vesi.

Miks vesi Tallinna tänavatelt nii kiirelt ära ei voola ja tekivad suured üleujutused?

Kui lühikese aja jooksul tuleb väga suur kogus sademeid maha, siis lähebki aega, et kogu vesi restkaevudest alla läheks. Kui vihm järgi jääb, siis alaneb ka vesi. Suure saju korral toob vihm endaga kaasa ka prügi, mis võib ummistada restkaevu luuke. Selle jaoks on meil tööl ka lisabrigaadid, kes käivad neid puhastamas, et tagada parim võimalik äravool. Kanalisatsiooni süsteem on ehitatud võimalikult optimaalselt, arvestades keskmise sademete hulgaga. Suuremad kanalid pole aga mõttekad, sest keskmise tarbimise korral puuduks neid isepuhastuvus. See on igal pool nii, mitte vaid meil Eestis.

Mismoodi peaks vesi Tallinna tänavatelt ära voolama?

Tallinna pindalast kogutakse ja juhitakse enamus sademeid ühisvoolsesse kanalisatsiooni. See tähendab, et sademe- ning reovesi juhitakse läbi ühise torustiku Paljassaare reoveepuhastusjaama.

Kuidas on võimalik, et Ülemiste keskuses uputab nii palju, et vesi tungib isegi poodidesse, esimesele korrusele? Kas tegemist on süsteemiveaga?

See probleem on esinenud ka varasemalt ning tegemist on Ülemiste keskuse kinnistu sisese küsimusega.

Ülemiste keskuse direktori Guido Pärnitsa sõnul asub ettevõte taaskord olukorda hindama ning nagu ka pärast möödunud aastal toimunud uputust, vaadatakse ka sel korral kriitilised kohad üle. "Vesi tuli põrandast läbi, mõnest luugist, mida eelmisel korral ei sulgenud," täpsustas keskuse direktor.

Võimaliku kahjunõude esitamise kohta lausus Pärnits, et esmalt tuleb kahjud kokku lugeda ning see võtab aega. Teisalt tuleb jääda mõistlikuks. "Me võime kahjunõude esitada, aga otseselt süüdistada linna ju ei saa - et sellist paduvihma ei võta linna normaalselt ehitatud ja normidele vastavad torud," sõnas Pärnits.