Vastavalt erinevale süsteemile pääses tänavu TÜ bakalaureuseõppe ajalooharusse tasuta kohtadele 44 inimest, Tallinnas on samale erialale eraldatud kõigest 14 riigieelarvelist kohta. Tallinna ülikool leiab, et süsteem on ebaõiglane, kirjutab Eesti Päevaleht Online.

Ebavõrdne on olukord ka magistrantuuris. TLÜ võimaldab tasuta õpet kolmele magistrandile, Tartus pääses riigieelarvelisele kohale aga 17 üliõpilast. Suured vahed torkavad silma humanitaar- ja sotsiaalteaduste õppes. TÜ-s võeti filosoofia bakalaureuseõppesse tasuta kohtadele vastu 15 kandidaati, TLÜ pakub sama võimalust viiele inimesele. Eripedagoogikat hakkab Tartus sel aastal tasuta õppima 46 inimest, Tallinnas pakutakse säärast võimalust ainult 11 inimesele.

Tallinna ülikool sundseisus

Tallinna ülikooli akadeemiline prorektor Heli Mattisen ütles, et üliõpilaste lävendipõhise paremusjärjestuse alusel vastuvõtmine on mingil määral küll põhimõtteline otsus, teisalt aga siiski sundseis.

“Loomulikult eelistaksime olukorda, kus tasuta õppekohtadele oleks võimalik võtta kõik noored, kes ületavad n-ö ülikooliküpsuse lävendi,” lausus ta. “See oleks võimalik juhul, kui ülikoolide rahastamine toimuks sarnaselt üldharidussüsteemi rahastamisega, kus nn pearaha liigub koos õppijaga, mitte ei tulene kohtade eelnevast jaotusest. Riiklike kohtade arv humanitaar- ja sotsiaalteaduste valdkonnas on Eestis sedavõrd nihkes, et Tallinna ülikoolis tagavad nende valdkondade õppe jätkusuutlikkuse eelkõige tasulisest õppest laekuvad vahendid, mis on keskmiselt 75%.”

Mattisen leiab, et praegune süsteem on ebaõiglaselt rajatud. “Tallinna ülikoolis õpivad külg külje kõrval inimesed, kelle tase on ühtlane, kuid kellest üks peab õppemaksu maksma ja teine mitte,” selgitas ta. “Paljud üliõpilased, kes on Tallinna ülikoolis sunnitud õppemaksu maksma, saaksid tänu Tartu ülikooli lävendipõhisele süsteemile seal tasuta õppida.”

“Üks lahendus oleks üle-eestilise lävendi kehtestamine,” leidis Mattisen.

Tartu ülikooli õppeosakonna juhataja Siret Rutiku arvates poleks selline muudatus mõistlik. “Kui kokkuleppe teeksid ülikoolid omavahel, suhtuksin toetavalt,” rääkis Rutiku. “Riiklikku reglementeerimist ma vajalikuks ei pea.”

Rutiku lisas, et Tartu ülikool küll riskib sellega, et riigieelarvelistele õppekohtadele kehtestatud taseme ületab rohkem inimesi, kui on reaalseid kohti, kuid võimalik õppekohtade ületäitumine tasakaalustuvat eri aastate lõikes. “Paljud tudengid võtavad akadeemilist puhkust või langevad ülikoolist välja,” selgitas Rutiku.

Haridusministeeriumi kõrghariduse osakonna juhataja Jaan Kõrgesaare hinnangul on ülikoolide vastuvõtupoliitika seaduse piires nende siseasi. “Ka eelarve osas on ülikoolid autonoomsed,” teatas ta.