"Kas meil on liiga palju keeleoskust, mõtlemist ajaloost, kirjanduse tundmist ja nautimist? Mulle nii ei tundu, pigem on seda liiga vähe," vahendab ERRi portaal Viigi sõnu.

Ta tõi esile statistika, mille kohaselt õpib Eesti umbes 45 000 tudengist humanitaaariat 4000, ülikoolide 5000 akadeemilisest töötajast on humanitaarteadlasi ja õppejõude umbes 400 ning ülikoolide rahastamisele aastas kuluvast 150 miljonist jõuab humanitaariasse 14 miljonit. "Mulle tundub, et seda ei ole liiga palju," märkis Viik.

"Ja kui ka tõlkima hakkaksid robotid, siis keegi peaks ka nende töö üle vaatama," lisas ta.

Kommenteerides peaminister Kaja Kallase valitsuse koalitsioonileppes toodud võimalust erarahastamise kaasamiseks kõrgharidusse, ütles Viik, et see teeb teda ettevaatlikuks. "Kui eraraha kaasamine tähendab õppemaksu, siis see tundub lihtne meede lünga täitmiseks. Aga kui vaadata, kuidas mujal on läinud, siis algul sümboolset õppemaksu hakatakse tõstma ja kunagi tõuseb see nii kõrgele, et vaesemate perede lapsed ei saa endale enam kõrgharidust lubada," rääkis ta.

Viik siiski tervitas koalitsiooni lubadust eraldada teadusele üks protsent SKP-st.