Tallinna ülikooli tudengite uuring: rahutus ja unehäired viitavad depressioonis koolilapsele
Häiritud uni või liigne magamine, huvi kadumine, langenud meeleolu, isu kadumine või liigne söömine, sotsiaalne eemaldumine, keskendumishäired ja rahutus ning vahel ka suitsiidsed mõtted. Need on universaalsed sümptomid, mis viitavad depressioonis inimesele. Täiskasvanute ja laste sümptomite vahel ei ole erinevust.
Lastel tekitab depressiooni peamiselt sõprade puudus või erinevad sõpradega seonduvad murekohad. Õpetajale annavad depressiivsest lapsest märku, kui lapsel kaob õpihuvi, tal on tihe kõhu- või peavalu, tähelepanuhäired ning vahel võivad laste mured joonistuda välja ka näiteks loominguliste tööde kaudu. Depressiooni on kogenud ligi 20% koolinoortest. Ülimalt oluline on õpetajate teadlikkus ning pidev tähelepanek.
Mida varem depressioon ära tunda, seda suurem on tõenäosus kiireks raviks ning vähemateks kahjustusteks. Seepärast on eriti oluline sümptomite varane märkamine ja lapsega pidev suhtlemine.
Tallinna Ülikooli tudengid uurisid Pärnu, Tallinna ja Rakvere algklasse, et näha, kui paljudel lastel on eeldus depressiooniks igapäevaste eluliste näitajate põhjal.
Küsitlusele ,,Depressioon algklasside õpilaste seas’’ üheksa küsimusega depressiooni sümptomite kohta vastas 74 õpilast. Küsimused sisaldasid põhilisi depressiooni tunnusjooni, kuid need sõnastati keeles, mis oleks lastele lihtsamini mõistetav. Nende küsimuste ning vastuste põhjal ei saa täielikult otsustada, kas lapsel on depressioon või mitte, kuid sel viisil saame teada, kellel võib olla selleks suurem soodumus.
Tüdrukute vastustest joonistus välja, et nad tunnevad end vahel üksinda ja see teeb neid kurvaks. Sama kehtis ka paljude poiste kohta, kuid poiste puhul on see tunne kiiremini mööduv. Siiski tuleb üksindustundele suurt rõhku pöörata, sest see on üks kõige olulisemaid tegur, mis suurendab depressiooni teket.
Põhjuseid, miks laps end üksikuna tunneb, võib olla mitmeid. Ent tuleb rõhutada, et lapsed ei defineeri kurbust ning üksindust samaselt täiskasvanutega, mistõttu võib tekkida olukord, kus laps ise ei teadvusta, kui suur mure tal tegelikult on.
Tihti võib üksindus tekkida seoses olukorraga kodus või koolis. Lapsel võivad olla suured ja emotsionaalsed mured, mida tuleks kuulata ja on ülimalt oluline, et oleks isik, kes teda kuulab ning mõistab. Laps vajab turvalist keskkonda, kus avaldada arvamust, isiklikke tundeid ning keskkonda, kus lihtsal viisil ennast väljendada. Tohutult palju sõltub siin lastevanematest.
Tallinna Lastehaigla kliinilise lapsepsühholoogi Marileen Olenko tõdeb, et hiljutised uuringud on näidanud, et pea kolmandik Eesti noortest kogeb depressiooni episoodi.
„Põhjuseid on kindlasti mitmeid, kuid alustama peaks sellest, et laps on väga sõltuv oma vanematest. Seega terve lapsevanem ning hoidvad ja turvalised lähisuhted on lapse emotsionaalses arengus esikohal. Sageli on lapse meeleolu muutuste põhjuseks vanema vaimse tervise häire. Samuti on oluliseks mõjutajaks kõik see, mis toimub lapse peresuhetes. Lapse kasvades saab väline maailm üha olulisemaks. Lapse individuaalne psüühiline haavatavus ja välises keskkonnas olevad mõjutajad määravad lapse vaimse tervise ja endesetunde,” rääkis Olenko.
Märkamata jäänud depressioon võib lastel viia ka füüsiliste kahjustusteni: jäigastuvad arterid, verehüübe halveneb, diabeedi oht suurem kui tavainimesel ning mitmeid teisi tagajärgesid. Tihti on depressioonist põhjustatud haigustel kehale suurem mõju kui depressioonil endal.
Kuid palju on võimalik ka depressiooni ennetamiseks ära teha. Tervislik toitumine, piisav uni, kehaline aktiivsus, loominguline eneseväljendus, emotsionaalsus jne aitavad depressiooni tekkimise vältimisele kaasa.
Magamise ajal taaselustatakse kudesid, reguleeritakse isusid, taastatakse õppimisvõimet, parandatakse mälu ning sellele lisandub veel mitmeid suuri kasusid tervele kehale. Läbiviidud küsitluses vastas mõni laps, et nad ei maga öösiti piisavalt või hea kvaliteediga, sest „kodus on lärm“ või „und ei tule, sest peas on liiga palju mõtteid“. Lisaks on tänapäevaühiskonna üks suurimaid murekohti liigne internetikasutus, mis mõjutab ka paljude noorte unerežiimi. Öises toas hele telefonivalgus tekitab ajule reaktsiooni, et tegu on päevaga, mistõttu und ei tule, tekivad uinumisraskused ning sellest edasi üleväsimus.
Inimene peab toituma mitmekesiselt ning jooma piisavas koguses vett, et organism saaks kätte kõik eluks vajalikud ained. Tänapäeva üha kiireneva elutempo juures on ka laste toitumisharjumused kesisemad: tihti eelistatakse valmis-või kiirtoitu, kodus ei valmistata soojasid kõhtu täitvaid sööke ning üldiselt tervislik toit ei ole tihti fookuses.
Õnneks selgus siiski meie küsitlustest, et enamik õpilasi sööb 2-3 korda päevas ning lisaks ka vahepalasid. Leidus vaid mõni õpilane, kes väitis, et tema toidukordasid on päevas 1-2, mis on ilmselgelt kasvava organismi jaoks liiga vähe.
Küsitluses uurisime vastajatelt, kas neil on olemas keegi tugiisik, kes kuulab murede või probleemide korral. Selgus, et suurem osa lapsi jagab muresid ema, mõne muu lähedase või sõbraga. Enamik poistel on samuti olemas usaldusisik, kellega nad oma probleeme jagada saavad, ning nad jagavad tavaliselt muresid ema, isa või sõbraga.
Ei ole oluline, kui vana on laps, igal inimesel on vaja kedagi, kes kuulaks ning vajadusel aitaks. Põhjuseid, miks laps ei leia endale usaldusisikut võib olla mitmeid, näiteks kodused liikmed ei paku lapsele piisavalt isiklikku tähelepanu, klassijuhataja ei märka lapse probleeme või sõpruskond ei ole piisavalt toetav. Oluline on lastevanemate roll, et nad leiaksid oma lapsele aega, vestleksid nendega ja leiaksid võimalusi omavahelisteks teemaarendusteks, sest koosoldud aeg toetab tugevalt laste turvatunnet ning heaolu tekkimist.
Tihti ei tunta depressiooniga seonduvaid tunnusjooni ära, sest need peituvad teiste käitumistegurite taha. Õppetööle on koolis oluline keskenduda, et uusi teadmisi paremini omistada ning kinnistada. Küsitledes lapsi koolitundide kohta selgus, et enamik lastest suudab tunnis keskenduda õpetaja jutule ja tunnile ning nende jaoks pole probleem olla 45 minutit tunnis. Leidus mõni õpilane, kes väitis, et õppetööle on raske keskenduda, kui mõte läheb mujale, pinginaaber segab või klassis on lärm. Sageli viivad ümbritsevad inimesed mõtte kõrvale, mis võib paraku viia ka õpitulemuste langemiseni ning depressiooni algeteni. Õpetaja kohustus on jälgida, märgata ning vajadusel kutsuda korrale, et klassis säiliks korrektne töökeskkond.
„Lastel võib depressioon väga erinevalt avalduda, ning sageli võib tunduda, et sümptomaatika või tunnused viitavad millelegi muule. Näiteks väikelastel võib sümptomiks olla rahutu käitumine, une- ja/või söömishäired. Kooliealisel lapsel näiteks õppimises avalduvad raskused või eripära käitumises, sõprussuhetes, eneseregulatsioonis. Teismelise käest saab juba küsida tema meeleolu muutuste kohta, kuid avalduda võib see siiski erinevalt, nt riskialdis käitumine, agressiivsus, apaatsus.
Kõige olulisemaks peaks ikkagi olema see, et laps, kes on hädas e kelle käitumine ja toimetulek on eakaaslastega võrreldes erinev või kelle käitumises, kontaktis, meeleolus on toimunud muutus, seda last peaks lähedal olev täiskasvanu märkama ja aitama. See on meie kõigi kohustus,” märkis Olenko.
Kuna laste puhul on toodud välja üheks suurimaks stressikogujaks sõprade puudus või nendega kehv läbisaamine, siis pidasime vajalikuks saada veidi täpsemalt teada laste ning nende sõprade kohta.
Algklassides arvavad õpilased üldiselt, et neil on palju sõpru, kuid samas peetakse iga oma klassikaaslast sõbraks. Saime küsitlustega palju vastuseid, kus õpilased ütlesid, et neil on palju sõpru
ning see on nende jaoks ka väga oluline, sest see teeb inimese lahedaks. Kahjuks see tekitabki pahatihti olukorra, kus need, kellel on vaid mõni sõber, muutub kiusatavaks.
Õpilased vastasid, et sõprade puhul on mitmeid positiivseid aspekte: vastati, et sõbrad toovad ellu rõõmu juurde, sõpradega on tore koos aega veeta ning sõbrad toetavad ning saavad aidata üksteist. Klassides leidus ka õpilasi, kes ütlesid, et neil on üks kuni kaks sõpra. Selline olukord võib probleemiks tulla tüdrukute seas, kuna just nemad mainisid küsitluses, et sõbrannad kipuvad tihtipeale saladusi edasi rääkima, millele järgneb ka suur tüli. Kui leidub lapsi, kellel on vaid mõni mitte usaldusväärne sõber, siis võibki tekkida suur murekoht, mis hakkab edasi kasvama.
Laste üldist heaolu näitabki tihti just suhtumine kooliskäimisesse või millise tujuga kooli tullakse. Õpilaste hoiak koolitundidesse ning hommikune tuju saab alged koduseinte vahelt. Enamus õpilasi tulevad algklassides kooli rõõmuga, kuna nad teavad, et seal nad näevad oma sõpru ja nendega koos on alati lõbus. Ainult üks õpilane märkis, et ta sooviks pigem kodus magada ja kurvastuseks märkisid 5,4% küsitlusele vastanutest, et nad tulevad tihti kurva tujuga kooli, kuna neil kodus vanemad tülitsevad. Depressioon algklasside seas algab tihtipeale just kodust, kuna sellises vanuses laste jaoks on nende vanemad neile eeskujuks. Kui vanemad on stressis, siis see hakkab peegelduma ka lapses endas.
Küsitluses uurisime ka laste endi teadlikkuse kohta depressioonist ning selle mõjudest. Enamik õpilasi siiski ei tea, mida kujutab endast sõna depressioon, kuid veerand õpilastest teadis öelda, et depressioon on haigus ja tõid välja ka selle sümptomeid. Lapsed, kes olid depressioonist kuulnud, teadsid kirjutada, et depressioon tekitab väsimust, tüdimust, suurt söögiisu ja kurbust, ning viimaks võib kaduda ka elutahe.
„Minu arvates on kaks olulist raskust. Esiteks võib lapsega kokkupuutuval täiskasvanul või ka spetsialistil tekkida tunne, et kas ma olen nüüd õige inimese seda kahtlustama või mida mina ikka saaksin teha . Eriti juhtub see olukordades, kui lapsevanematega on sel teemal raske rääkida.
Tegelikult on alati midagi, mida saaks teha. Meil on Rajaleidjate süsteem, kuhu saab lapsega tegelev täiskasvanu nõu ja abi saamiseks pöörduda, samuti mitmeid keskusi ja kodulehti, kust kahtluse korral nõu küsida.
Teine murekoht on lapsi ümbritsevad täiskasvanud – lapsevanemate meeleline hõivatus; paari- ja peresuhetes toimuvad raskused, vanemate vaimse tervisega seotud probleemid, vasnemlike oskuste vähesus,” rääkis Olenko depressiooni suurimatest murekohtadest:
Ülimalt oluline on haridusasutuste ning lapsevanemate teadlikkus erinevatest muredest, mis lapsi võivad mõjutada. Tihti tekivad murekohad, kui nii täiskasvanud kui ka lapsed ei teadvusta ega ole teadlikud, mistõttu tekivad valearusaamad ning seetõttu on ka lahendusi leida keerulisem. Igapäevane keskkond peegeldub lapses ning võib hakata mõjutama tema tulevikku.
