Tallinna ülikool ootab Mart Helmelt kriitika kohta selgitusi
Tallinna ülikool saatis avaliku pöördumise siseminister Mart Helmele (EKRE), et saada selgitusi ülikooli suunas tehtud kriitika kohta, vahendab ERR.
"Soovime selgitusi seoses teie poolt 17. juulil avalikus meedias Tallinna ülikooli aadressil tehtud märkuste kohta, kus ütlesite BNS-ile Tallinna ülikooli kohta muu hulgas järgmist: "Mina ei kritiseeri õpetajaid, mina ei kritiseeri tõsiseid teadlasi. Mina kritiseerin seda propagandaasutust, mis on lasknud õpetamise taseme teatud valdkondades, teatud aladel allapoole igasugust arvestust."," seisab ülikooli pöördumises, millele on alla kirjutanud rektor Tiit Land, õppeprorektor Priit Reiska, teadusprorektor Katrin Niglas ja arendusprorektor loometegevuse ja koostöösuhete alal Andres Jõesaar.
TLÜ töötajad ootavad siseministrilt tema väidetele konkreetseid tõendeid ja kui neid pole, siis avalikku vabandust.
Siseministri süüdistused
EKRE esimees ja siseminister Mart Helme ütles kuu alguses, et teadusesse minev lisaraha ei peaks kuluma "olematu teadusliku tasemega" Tallinna ülikooli õppetegevuseks.
"Kahe protsendini me tõenäoliselt ei jõua, aga kui me jõuame näiteks 1.2 protsendini, siis on see ka suur asi," ütles Helme. "Aga mitte selleks, et täiesti olematu teadusliku tasemega, täiest ilmselgelt propaganda asutuseks muutunud Tallinna ülikooli nuumata hobusevaraste koolitamiseks. See ei ole raha, mis väärib teadusesse paigutamist," ütles Helme.
TLÜ tegi seepeale avalduse, milles väljendas nõutust ministri seisukohtade pärast, kuivõrd puudu on info ja faktid, millel Helme seisukohad põhinevad.
Ülikooli kommunikatsioonijuht Sulev Oll tõi välja, et ülikoolide akadeemilist taset hinnatakse sõltumatute ekspertide poolt ning teaduse rahastamine on konkurentsipõhine. "Tallinna Ülikool on QS World Ranking 2019 edetabeli koostajate hinnangul 7 protsendi parimate ülikoolide seas maailmas."
Veel lisas Oll, et TLÜ teadus-, arendus- ja loometegevuse projektide maht on viimaste aastate jooksul oluliselt suurenenud ning Euroopa Liidu tõukefondidest rahastatud projektide maht on viimase kolme aasta jooksul suurenenud üle kolme korra.
