Tallinna TV peatoimetaja levitas nõukogudemeelset Eesti ajaloo käsitlust
Tallinna televisiooni peatoimetaja Mart Ummelas avaldas oma Facebooki kodulehel pika ja segasevõitu Eesti ajalugu puudutava kirjutise, mis paneb kahtluse alla suure osa sellest, mida Eestis peetakse ajalooliseks tõeks.
"Mingit Võnnu lahingut 19 kuni 23 juunini 1919 eestlaste ja Saksa Landeswehri vahel ei toimunud."
"Tartu rahu sõlmimine ebaseadusliku Lenini enamlaste mittelegitiimse valitsusega on järjekordne bluff ja kokkumäng punastega, mis aga kestab tänase päevani.."
"Mingi nn. vabadussõja luulu on järjekordne eestlaste suurusehullustus, võrreldes soomlastega! Soomlastel oli «Kalevala» ja Talve sõda."
"Mida Peeter I Eestile andis?
Päästis eesti rahva otsesest demograafilisest hävingust."
"Venemaa valitsejad on kogu aeg toetanud eestlaste autonoomia ideed, alates 1030.a.Jaroslav Mudrõi valitsemisest kuni Jeltsini välja!."
"Eestlaste tõeline iseseisvuspäev on 21. juuli 1940. aastal. Kui Päts pöördus rahva poole: «Ühtlasi pöördun mina kõigi Eesti Vabariigi kodanikkude poole üleskutsega suhtuda täie usaldusega ja anda täit toetust Vabariigi Presidendi asetäitjale sm. Johannes. Varesele kõigis sammudes, mida ta peab tarvilikuks ette võtta Eesti riigi ja rahva üldiseks heaoluks”. Sest toona rahvas võitis valimised!"
"Ka nüüd on ainuke lootus Venemaa peale, kes võib vabastada Eestimaa jänkide ja NATO okupatsioonist ja viia taas majanduslikule tõusuteele."
Need tsitaadid pärinevad muutmata kujul kirjutisest, mille Ummelas oma Facebooki lehele postitas. Artikli all on Tõnu Veeremaa nimi, ent Ummelase sõnul saatis talle selle artikli keegi Ron Rollo, kelle kohta Ummelas oletas, et tegemist on varjunimega.
Alljärgnevalt kogu artikkel muutmata kujul
Eestlastele kingiti juba Inglise kindrali Marshi poolt 11.augustil kell 23.00 1919.a. loodud kunstliku Loode-Vene valitsuse toel eesotsas peaminister S. Lianozoviga absoluutne iseseisvus ja paluti USA, Prantsusmaa ning Inglismaa poolt ka tunnustust....
Mingit Võnnu lahingut 19 kuni 23 juunini 1919 eestlaste ja Saksa Landeswehri vahel ei toimunud. Sest inglased nõudsid sakslaste taganemist ja nn. eestlaste pealetungi aegu vaenlast (sakslast) enam Võnnus polnudki. Vt. Eesti Vabadussõda 1918-1920 II osa 1939.a.. lk.172.
Katkendeid raamatutest «Eesti Vabadussõda 1918-1920, Tallinn 1937, I osa»; ja «Eesti Vabadussõda 1918-1920 II osa Tal. 1939.a..»
30 märtsil 1917 tunnistas Venemaa Ajutine Valitsus ametlikult Eestimaa Autonoomiat. Lk. 517. Riigi legitiimne võim oli Töörahva Komuuni (Anvelti) käes.
Järjekordselt kinkis eestlastele täieliku iseseisvuse Inglise kindral Marsh 11 augustil 1919 a. Eestlased omast ahnusest ja sisemisest võimuvõitlusest tingituna pole kunagi suutnud oma iseseisvust hoida. Venemaa on läbi aegade pakkunud eestile autonoomiat ja iseseisvust!
Esimese Maailmasõja aegu ja hiljem, on kogu aeg eestlaste võitlusvaim ja varustus olnud viletsad. Esimesed 2000 meest saadeti nn. Vabadussõtta ilma relvadeta. Isegi 1919.a. oli veel relvade puudujääk ligi 10 0000 ühikut. Samal ajal toimus aga ju veel saksa okupatsioon.
Eestlastele kingiti juba mitmendat korda, Inglise kindrali Marshi poolt 11.augustil kell 23.00 1919.a. loodud kunstliku Loode-Vene valitsuse toel eesotsas peaminister S. Lianozoviga absoluutne iseseisvus ja paluti USA, Prantsusmaa ning Inglismaa poolt ka tunnustust.
Sellega igasugune vajadus nn. vabadussõjaks juriidiliselt puudus. Kõik oli seaduslikult garanteerituna olemas.
Tartu rahu sõlmimine ebaseadusliku Lenini enamlaste mittelegitiimse valitsusega on järjekordne bluff ja kokkumäng punastega, mis aga kestab tänase päevani..
See oli tavaline võimuvõitlus Esimese Maailmasõja keerises. Toimus Maailmasõda, Tsaari Venemaa lagunemine Valgekaartlasteks ja punasteks enamlasteks.
Eestis aga käis äge võitlus enamlaste-(Anveldi) pooldajate ja sõjalise diktatuuri (Pätsi –Laidoneri) pooldajate vahel. Valdades isegi toimis veel kolmikvõim. Politseis ja sõjaväes aga kaksikvõim. Eesti sõjaväeline Hunta taples võimu pärast.. Sekkus veel ju ka taas saksa okupatsioon.
Tänu liitlastele: britid, prantslased; venelastele, kus võitlesid valged punastega - õnnestus eestis teostada-kehtestada Pätsi sõjaline diktatuurivalitsus.
Mingit Nõnda nimetatud Vabadus-sõda 1918-1920 polnudki! Mingit Võnnu lahingut 19 kuni 23 juunini 1919 eestlaste ja Saksa Landeswehri vahel ei toimunud. Sest inglased nõudsid sakslaste taganemist ja nn. eestlaste pealetungi aegu vaenlast (sakslast) enam Võnnus polnudki. Vt. Eesti Vabadussõda 1918-1920 II osa Tal. 1939.a.. lk.172.
Sellele eelnes Ülemsõjanõukogu otsus 11 juunist 1919 a., mille täideviijaks oli inglise kindral H. Gough.lk.145,
Mingi nn. vabadussõja luulu on järjekordne eestlaste suurusehullustus, võrreldes soomlastega! Soomlastel oli «Kalevala» ja Talve sõda. Soomlased hoiavad oma iseseisvust tänaseni! Eestlased panid ka kokku omapoolse «Kalevipoja» ning samuti - oma Vabadussõja!
Raamatus, Eesti Vabadussõda 1918-1920, Tallinn 1937, I osa lk. 84. - 21 veebruar 1918 Saksa okupatsioonivägede tulekul deklareeris Eesti ! polgu ülem E. Põdder, et Eesti rahvusväed peavad ennast sakslaste (okupantide) suhtes kõikjal iseseisvaks ja erapooletuks (NEUTRAALSEKS) ning okupatsioonile vastupanu ei osuta.
Lk. 86. - 20 märtsil 1918.a. järgnes saksa kindrali A. v. Seckendorffi käsk: Eesti sõjavägi likvideerida ja laiali saata.
Sakslased konfiskeerisid eestlastelt 28 suurtükki, 69 kuulipildujat, 12 500 püssi, 27 pommi-ja miinipildujat, 1,6 miljonit padrunit jne.
1922.a.hinnati sakslaste poolt tekitatud kahju väärtuseks 193 miljonit vene kuldrubla.(367,5 miljonit Eesti marka).
Sellest 105 miljonit konfiskeeritud relvade eest ja 88 miljonit sisseseadeid, masinaid, 19 laeva, lina, metsa jne,
Lk.111. 27. august 1918.a. Bresti rahulepingu lisa Saksamaa ja Venemaa vahel. Venemaa loobus oma ülemvõimust Eestis.
22. september 1918.a. saksa keiser Wilhem II tunnustas Eestimaa ju Saksamaa osaks, iseseisvaks saksa hertsogiriigiks. Seega kaotas Eesti oma autonoomia.
Nüüd oli eesti reeturite ainuke lootus, et liitlaste - või Venemaa väed vabastavad Eesti.
Augustis 1918.a. asuti Eesti punaste kütipolgu ja Eesti Töörahva Nõukogude Vabariigi loomisele. Toimusid mässud.
Lk. 96. 1917.a. sügisest alates valitses Vene-Saksa rindel "Ei sõda - ega rahu!"
Sõduritel puudus nimelt motivatsioon sõdida. Toimus Vene-Saksa sõdurite vennastumine ja vastastikune kaubitsemine.
Lk. 156. 29.novembri 1918.a.Eesti üldmobilisatsioon suutis kokku kutsuda 1500 meest.
Eesti Vabadussõda 1918-1920 II osa Tal. 1939.a.. lk 24. Asutava Kogu valimised toimusid aktiivsel sõjaväe osavõtul.
Lk.44. toimusid kooliõpilaste värbamised sõjaväkke. Lk.49. Ajutine valitsus oli täielikult sõjaväeline. Lk.52. Koolinoorte mobilisatsioonide käigus tõusis armees meeste arv 74 506 meheni. Püsse oli aga vaid 64 140. Seega enam kui 10 000 meest olid endiselt ilma relvadeta. Varustus oli kehva. Sõjaväkke meelitas toitlustamine ja riietus. Nimekirjades seisvate Kaitseliitlast arv kerkis küll 1.juuniks 1919.a. 100 000-ni, Kuid riviteenistuseks kõlblikke oli neist ainult 32 000 meest ja nendest olid saanud õppust ainult 14 000 meest. Lk.14. Soomusrongi koosseisus oli ainult 70-80 meest... Põhilise võitluse Petrogradi - Pihkva suunal tegid ära Põhja Armee ja Judenitsi juhitud Loode Armee, kellel oli ka varustus parem ja soomusronge rohkem....
Uusikaupunki rahulepingus, mis sõlmiti 31. augustil 1721. aastal. Peeter I kuulutas Liivimaa Saksa provintsiks Vene tsaaririigi koosseisus. Eesti aadelkond võitis Rootsi võimu alt Vene tsaari alluvusse üleminekuga tohutult, sest Karl XII oli sakslastest mõisnike õigusi Põhjasõja jooksul juba korduvalt kitsendanud. "Peeter I kasutas selle ära. Ta mitte ainult ei kinnitanud Saksa privileege, vaid andis veel juurde. Osa rootslastele kuulunud mõisaid anti näiteks sakslastele üle." Algas baltisaksa mõisnike õitseaeg! Mida Peeter I Eestile andis?
Päästis eesti rahva otsesest demograafilisest hävingust. Linnades kehtisid Lübecki linnaõigus ja luteri usk. Tõi koguni õlilaternad Tallinna tänavatele, ning need saabusid Eesti pealinna isegi varem kui Peterburi. Tõi Eesti arhitektuuri siinmail kaua domineerinud hilisgootika kõrvale ka baroki. Tähtsamad barokk ehitused on näiteks Kadrioru loss ja mitmed majad Toompeal. Ehitas välja kaks olulist sadamat – Tallinna ja Paldiski.
"Armuline ja hea Vene keisrihärra..." selliste sõnadega pöörduti Vene keisrihärra poole, et vabaneda saksa mõisnike ülemvõimust. Venemaa valitsejad on kogu aeg toetanud eestlaste autonoomia ideed, alates 1030.a.Jaroslav Mudrõi valitsemisest kuni Jeltsini välja!. Esimest korda pakuti eestlastele Tallinna linna omavalitsust 1904.a. Millega eesti talupojad ei tulnud toime ja loovutasid Linnavõimu venelastele, et hea keisrirahvas valitseks neid! Ka balti aadelkond Eduard von Dellinngshausen, pakkus talupoegade vabastamise sajandaks aastapäevaks veelgi suuremaid vabadusi, kuid eesti reeturid läksid omavahel riidu ja lõpuks: 1936.a. võimu haaras jäägitult diktaator Pätsi (nagu praegu Ansip) sõjaväelaste hunta!.
Eestlaste tõeline iseseisvuspäev on 21. juuli 1940. aastal. Kui Päts pöördus rahva poole: «Ühtlasi pöördun mina kõigi Eesti Vabariigi kodanikkude poole üleskutsega suhtuda täie usaldusega ja anda täit toetust Vabariigi Presidendi asetäitjale sm. Johannes. Varesele kõigis sammudes, mida ta peab tarvilikuks ette võtta Eesti riigi ja rahva üldiseks heaoluks”. Sest toona rahvas võitis valimised!
Juba 1940. aasta suvel teatas USA president Roosevelt, et kui kommunism balti rahvastele ei meeldi, siis võivad nad oma kodumaalt lahkuda. Seda seisukohta jagab ka Eesti praegune, Ansipi valitsus.
Venemaa vabastas eestlased sakslaste ristisõjast! 1920. ja 1945. aastatel saksamaa okupatsioonist! Ka nüüd on ainuke lootus Venemaa peale, kes võib vabastada Eestimaa jänkide ja NATO okupatsioonist ja viia taas majanduslikule tõusuteele.
Nagu Tsaari Venemaa ja Nõukogude Eesti aegu. Nii nagu Pätsi sõjalise hunta aegu, nii ka Ansipi aegu Eestimaa pole suuteline ennast ära toitma!
Eestil on ka teine ajalugu: Peale nende sobingute tunnustasid Tsaaritapjad-bolševikud, eesotsas Leniniga ka teisi eesti vabariike!
I - 5 novembril, 1917 aasta- 4. märtsini1918. aasta, Nõukogude Eesti kaks päeva enne Suure Oktoobri revolutsiooni algust ja Nõukogude Venemaa loomist, moodustati eesotsas Eestimaa Nõukogude Kongressi ja Jaan Anveltiga, mida Lenin tunnustas 8. novembril 1917..
II - 28 novembril 1917 kuulutas Maapäev end omakorda kõrgeimaks võimuks Eestis ja avaldati deklaratsioon iseseisvusest. Kadriorus olid võimul Anvelt ja Kingissepp, oli Toompeal ametis Poska.
2 detsembril 1917 ajasid kommunistid Maapäeva laiali ja uued valimised pidid toimuma 1918. aasta 15. veebruaril, mis jäid aga Saksa vägede saabumise tõttu ära.
III - 23 veebruaril 1918 Wabariiklastel I Ajutine Valitsus, kui õnnestus enne sakslaste saabumist, mil Eesti punakaart pidas Keilas sakslastega lahinguid, deklareerida omakorda iseseisvust ja järgmisel päeval iseseisvus ka välja kuulutada.
IV - 4 märtsini 1918 aasta, Balti Hertsogiriiki. Saksa väed ajasid eesti kommunistid Eestist minema ja asusid Bresti rahust lähtuvalt looma
12 november – 27 november 1918 II Ajutine Valitsus
25 novembril toimusid Asutava Kogu valimised, kus 40% häältest said kommunistid.
27 november 1918 – 8 mai 1919 III Ajutine valitsus
V - 28 novembril 1918 a. – (18 jaanuaril 1919 a. Üritati taastada 1924. aasta 1. detsembril.) taastati Nõukogude Eesti (Töörahva Kommuunina) 8. Detsembril1918. aasta Lenin tunnustas seda riiki ja 23. detsembril ratifitseeris Vene SFNV Ülevenemaaline Kesktäitevkomitee Eesti Nõukogude Vabariigi iseseisvuse tunnustamise otsuse.
VI - 18 jaanuaril 1919. aastal-21.juuli 1940. kuulutati välja Eesti Wabariik, ja seda wabariiklaste poolt
VII - 11 augustil 1919 loodi Tallinnas inglise kindralite G. Gofi ja F. Marshi nõudmisel Loode-Venemaa valitsus
VIII - 21 juulil 1940 aasta president Konstantin Pätsi ja vabadussõdalasest valitsusjuhi Johannes Varese poot taastati Nõukogude Eesti Seega, 6 augustil 1940 aastal astus Nõukogude Liitu mitte Eesti Wabariik, vaid Nõukogude Eesti, aga 1991. aasta 20 augustil astus NL-ist välja mitte Eesti NSV, vaid 1990 aasta 8 mail loodud IX Eesti Vabariik.
Kuna Venemaa Föderatsioon astus de jure 1990 aasta 12 juunil NL-ist välja, siis kuulus Eesti Vabariik NL-i koosseisu ka ilma Venemaa Föderatsioonita aga ka Leeduta.
Kui Eestis aga on mingi vabadusvõitlus, siis see jätkub võimuvõitluse näol tänaseni!
Tõnu Veeremaa - Kultuuriloolist estofiilidele
