Tallinna tuleva aasta eelarve läbis esimese lugemise

 (5)
Tallinna linn
Tallinna linnFoto: Tanel Meos

Linnaeelarve maht kasvab tuleval aastal 823 miljoni euroni, mida on veidi üle kaheksa protsenti rohkem, kui oli kavandatud selle aasta esialgses eelarves.

"Kõige suurema osa linnaeelarvest, 263 miljonit eurot, moodustavad koos riigipoolsete toetuste ja eraldustega haridusvaldkonna tegevuskulud. Haridusvaldkonnas on 49 miljonit eurot kavandatud investeeringuteks. Näiteks valmivad järgmisel aastal kaks erivajadustega laste koolihoonet, alustatakse ühe gümnaasiumi rekonstrueerimisega ja teise renoveerimise ettevalmistamisega, samuti algab lõpuks Nõmme gümnaasiumi spordihoone rajamine, mida on nii kool kui õpilased kaua oodanud," ütles Tallinna linnavolikogu esimees Tiit Terik.

Linnavolikogu aseesimees Mart Luik märkis, et sisuline arutelu Tallinna 2020. aasta eelarve üle alles tuleb. "Eks saab näha, kas linnavalitsus on valmis loobuma oma senisest lähenemisest, kus opositsiooni ettepanekuid eelarve tegemisel täies mahus eiratakse. Praegu volikogule esitatud eelarve projektis on puudu suuremast ambitsioonist. Linna tulude kasv on lobedalt erinevate valdkondade vahel laiali jagatud, aga uusi asju ei plaanita ette võtta. Näiteks koolimaju ja lasteaedu küll remonditakse, kuid ühegi uue põhikooli või lasteaia ehitust ei plaanita, kuigi mitmes linnaosas on selleks tungiv vajadus," sõnas Luik.

Linnakassa tulude ja omatulude arvelt kaetavatest tegevuskuludest on eelarves suurima osakaaluga haridusvaldkonna kulud 40,6 protsenti, järgnevad linnatranspordi kulud 13,1 protsenti ning sotsiaalhoolekande ja tervishoiu valdkonna kulud 10,3 protsenti, mis kokku moodustavad 64 protsenti kulude kogumahust.

Tallinna 2020. aasta eelarve eelnõus on teede ja tänavate investeeringuteks kavandatud 41 miljonit eurot. Prioriteetideks on kvartalisiseste teede ja kõnniteede remondid, selleks on planeeritud kaheksa miljonit eurot, mis on kolm miljonit eurot enam, kui möödunud aastal. Ent ühtekokku panustab linn sellesse valdkonda ligi 70 miljonit eurot. Muuhulgas jätkatakse kergliiklusteede ja terviseradade rajamist. Kokku panustatakse kergliiklusteede rajamisse 6,2 miljonit eurot.

Senisest suurem tähelepanu on linna üldisel heakorral, seal hulgas talvisel tänavapuhastusel. Samuti jätkub parkide ja rohealade korrastamine. Heakorra tegevuskulud kasvavad võrreldes tänavuse esialgse linnaeelarvega 15,3 protsenti ja investeeringud ligi 25 protsenti.

Linnatranspordi valdkonnas kasvavad kulud enam kui 5 miljoni euro võrra ehk 6,7 protsenti. Keskendutakse liinivõrgu arendamisele ja nüüdisajastamisele ning ühistranspordi kasutamise edendamisele.

Sotsiaal- ja tervishoiu valdkonna tegevuskuludeks on kavandatud ligi 67 miljonit eurot ja investeeringuteks 11 miljonit eurot. Ette on nähtud teenused ja toetused nii lastega peredele, eakatele, erivajadustega inimestele kui ka teistele abivajajatele, hooldustöötajate 20-protsendine palgatõus.

Kultuurivaldkonnas on mitu mahukat investeeringuprojekti. Neist suurimad on Tallinna Linnateatri arendustööd, botaanikaaia investeeringud, loomaaia tiigrioru kavandamine ja Salme kultuurikeskuse rekonstrueerimine.

Tallinna volikogu võttis tänasel istungil vastu ka tänavuse teise lisaeelarve, mille kohaselt suureneb linnaeelarve kogumaht 1,83 miljoni euro võrra.