"Trollibusse keegi maha ei võta. Need, mis meil on, on kõik uuemad madala põhjaga Solarise trollibussid. Neil on ressurssi küll ja küll, nende eluiga on circa kümme aastat," kirjeldab asjade seisu Delfile Tallinna transpordiameti juhataja Andres Harjo.

Harjo arvates on tulevik niikuinii elektritranspordi päralt, küsimus on lihtsalt energiakandjas. "Tänapäeval räägitakse ka vesinikuenergiast. Vesiniku energia töödeldakse ümber elektriks, nii et ka vesinikuenergia on tegelikult elektritransport," märgib Harjo.

Kas veeremit on mõttekam hoida on sarvedega liinide küljes kinni või sõidavad bussid akude peal, sõltub tehnika arengu kiirusest, leiab Harjo. Elektribussid leiavad üle maailma aina enam kasutust, seetõttu langeb ka nende hind. "Mida rohkem toodetakse, seda odavamaks läheb," selgitab ta.

Praegu on elektribusside soetamine kallis, kuid nende kasutuses hoidmine on märksa paindlikum kui sarvedega liini küljes kinni olevate trollibusside puhul. Näiteks pole trolle võimalik suunata ümbersõidule ja probleeme võib tekkida ka avariide puhul.

Elektribuss odavam kui troll?

Kas aga elektribussi ülalpidamine on odavam kui trollide puhul? Harjo ei usu, et praeguseks oleks selles osas põhjapanevaid arvutusi tehtud.

"Trollil on küll ühest küljest kontaktliinid ja alajaamad, akutoitel sõitvatel elektribussidel aga maksavad akud, nende töötlemine, akude laadimise infrastruktuur," selgitab Harjo. "Ja lõpuks on mõlemil sees elektrimootor, selle puhul eriti kummagi puhul vahet pole."

Kui disainist rääkida, siis väljanägemiselt hakkavad nii bussid kui trollid üksteisega sarnanema. Nende kere hakkab olema voolujooneline nagu praegu uuematel trammidel. Diiselkütusel põhineval bussil ja elektribussil visuaalselt vahet teha polegi võimalik.

Tallinna Linnatranspordi AS-i sõnul hangitakse järgmise viie aasta jooksul kokku 300 uut gaasibussi ja tehakse esimesi ettevalmistusi elektribusside kasutusele võtmiseks.