Tallinna-Tartu maantee ehitust ootavad kärped
Eesti Päevalehele teadaolevalt kohtusid möödunud nädalal peaminister Andrus Ansip, rahandusminister Ivari Padar ning Isamaa ja Res Publica Liidu esimees Mart Laar, kes leppisid kokku, et valitsus ei võta Tallinna-Tartu maantee ehitamiseks ei laenu ega ehita koalitsioonilepingus lubatud teed kohalike teede arvelt, vaid pikendab paljudes ehitada lubatud teelõikudes tee valmimise tähtaega.
Kompromiss on võimalik
Esimese olulise objektina on valitsusel plaanis loobuda 600–700 miljonit krooni maksvast Tartu ümbersõidust. Lisaks seab uus Tallinna-Tartu maantee ehitamise ajakava löögi alla veel teisigi planeeritud lõike Tartu-Põltsamaa teel. Samal ajal peaks osa vajalikust ehitusrahast tulema ka kohalike teede arvelt.
IRL-i peasekretäri Margus Tsahkna sõnul on selline kompromiss võimalik. Samas tuleb Tsahkna arvates valitsusel lähtuda kehtivast koalitsioonilepingust, mis kohustab Tallinna-Tartu maantee ehitama neljarajaliseks Tallinnast Koseni, rajama Tartu ringtee ja Mäo uue liiklussõlme ning alustama neljarajalise tee ehitamist Koselt Mäoni.
Ühtlasi tuleb Tsahkna sõnul valitsusel täita ka kehtivat peaministri korraldust, mis näeb ette Tallinna-Tartu maantee mitte ehitamist kütuseaktsiisist laekuva raha arvelt.
“Tallinna-Tartu maantee ei saa valmida kohalike teede arvelt ning minule teadaolevalt on Juhan Parts pakkunud valitsusele välja ka suurepärase idee, mis võimaldaks ära kasutada nii Euroopa Liidu abiraha, säilitada olemasolev teedevõrk kui ka ehitada välja lubatud Tallinna-Tartu maantee,” lisas Tsahkna. Eeloleval neljapäeval peaks Parts oma ideed järgmiste aastate teedeehitusest ka valitsuse istungil tutvustama.
Kokku maksaks Tallinna-Tartu maantee ehitamine valitsuses heaks kiidetud kujul ehk Tallinnast Mäoni neljarajalisena ning Mäost Tartuni kaherajalisena, kuid tänapäeva teeohutusnõuetele vastavana, umbes viis-kuus miljardit krooni. Kui valitsus loobuks Tartu ümbersõidust ning mõnede Põltsamaa-Tartu lõigu ümbersõitude väljaehitamisest, säästaks riik ligi miljard krooni.
Rahandusminister Ivari Padari sõnul tuleb riigil suuri investeeringuid tehes jälgida ka riigi investeerimisvõimet ning sealjuures on oluline säilitada riigi tasakaaluarvestuse tasakaal. “Pole kahtlustki, et me otsime parimaid lahendusi, et arendada nii Tallinna-Tartu maanteed kui ka ehitada teisi teid, ja üks ei tohi takistada teist,“ lisas Padar, kelle on riigi investeerimisvõimel selged piirid. “Me ei saa neist piiridest üle minna ja paari aastaga riiki valmis ehitada.”
Kuigi just Padari juhitav rahandusministeerium pakkus sügisel Tallinna-Tartu maantee ehitamise rahastamiseks välja finantsskeemi, mille kohaselt valminuks tee viie-kuue aasta jooksul riigisisese laenu toel, on Padar end ideest distantseerinud.
Reformierakonna parlamendifraktsiooni esimees Keit Pentus ütles samuti, et laenuvõtmist Tallinna-Tartu maantee ehitamiseks ei kaaluta ning kõik arvutused näitavad, et maantee suudetakse valmis ehitada kütuseaktsiisist laekuva raha eest. Kui tänavu laekub kütuseaktsiisist prognooside kohaselt 4,5 miljardit krooni, siis 2011. aastal juba seitse miljardit.
“Ma usun, et Koseni suudetakse neljarajaline tee valmis ehitada ja ka kohalikud teed sellepärast lagunema ei jää,” märkis Pentus ja lisas, et raha taha ei peaks jääma ka Tartu ringtee ehitamine.
Ümbersõit leevendaks ummikuid
Maanteeamet iseloomustab Tartu ümbersõitu 2006. aastal koostatud Tallinna-Tartu-Luhamaa maanteed tutvustavas kokkuvõttes kui näidet lühinägelikust maakasutusest.
“Vahetult linna ümbersõidutee äärde on planeeritud ja ehitatud kaubanduskeskused (Lõunakeskus, Selver, ehituspoed jpt), mis põhjustavad kohalikku liiklust, tõmmates ligi kliente kogu linnast, kuid kohaliku liikluse teenindamiseks vajalikud teed on jäetud kohaliku omavalitsuse poolt ehitamata,” seisab maanteeameti koosatud dokumendis.
Kuna Jõhvi-Valga maantee ja Tallinna-Tartu-Luhamaa maantee ristumiskoht Lõunakeskuse juures takistab ringtee läbitavust ja halvendab liiklusohutust ringteel, on maanteeamet pakkunud välja uue ümbersõidutee ehitamist.
