"Ma pean üldiselt oma meiliaadressi väärtuslikuks varaks, mida ma ei taha kontrollimatult levitada. Aga kui ettevõte niimoodi reklaami saadab, siis nad sisuliselt jagavad mu meiliaadressi teiste inimestega minult luba küsimata," kurtis üks pubi püsiklientidest Delfile.

"Omaette teema on see, et nende reklaamikirjades ei mainita mingit võimalust, kuidas ma nende reklaamidest lahti saaks - tavaliselt on mingi link või viide, kuidas reklaamlistist välja saab," ütles klient nördinult.

Andmekaitse inspektsiooni avalike suhete nõuniku sõnul on antud juhtumi puhul tõesti tegemist isikuandmete kaitset puudutava rikkumisega. "Siin on jah ju ilma nõusolekuta andmete avalikustamine tegelikult toimunud," ütles Delfile andmekaitse inspektsiooni (AKI) avalike suhete nõunik Stiina Liivrand.

"Aga tavaliselt sellised asjad juhtuvad kogemata, sest ei tehta pimekoopia rida, et ei oleks näha kõiki saajaid või ei looda ühtset listi. Praktilises elus seda tuleb ette, aga üldiselt see inimesi ei sega," selgitas Liivrand.

"Seega ei tõtta andmekaitse inspektsioon ka kohe inimest privaatust selles asjas kaitsma. Aga kui sellel teemal tekiks kaebus, siis me loomulikult pöörduks antud ettevõtte poole ning teha soovitus edaspidi mitte selliselt toimida," lisas Liivrand.

AKI esindaja sõnul nad praegu ise ei hakka juhtumi puhul mingeid meetmeid kasutusele võtma ning ameti esindaja soovitus ettevõtetele antud olukorra ärahoidmiseks edaspidi oleks luua ühine klientide andmebaas, millest kirju saates ei kajastuks sinna kuuluvate inimeste meiliaadressid ega muud andmed.

Pubi juhataja sõnul oli meiliaadresside kolmandatele inimeste kätte sattumise puhul tegemist inimliku eksitusega, kuna üks nende töötajatest kasutas esimest korda Outlooki meiliprogrammi. Juhataja teatel ei tahtnud nad kindlasti oma klientide nimesid kolmandatele isikutele avaldada ning pubi juht vabandas kõigi ees, kes tundsid, et nende õigusi on rikutud.

Samuti märkis juhataja, et eelnevalt neil sellist asja juhtunud ei ole, kuid tehniliste probleemide tõttu peavad nad pidevalt oma kliendiandmebaase uuendama, mispärast ka antud juhtumi puhul viga tekkis.

Kuigi inimene annab juhataja sõnul püsikliendiks hakkamiseks nõusoleku meilide saamiseks, siis andmekaitse seaduse kohaselt ei tohi ilma isiku nõusolekuta neid andmeid kolmandatele osapooltele esitada.

Seaduse järgi on võimalik isikuandmete kaitse turvameetmete ja isikuandmete töötlemise nõuete rikkumise eest, kui nendele on AKI poolt eelnevalt juba tähelepanu juhitud, üksikisikut karistada rahatrahviga kuni 300 trahviühikut ning juriidilist isikut rahatrahviga kuni 32 000 eurot.